Andres Sutt: teoreetiliselt võiks ESM oma kapitali ka Eestisse paigutada
Endine Eesti Panga asepresident Andres Sutt käis pärast keskpangast lahkumist korraks tööl Rahvusvahelise Valuutafondi ehk IMF-i juures. Kuid selle aasta juunis, juhtumisi kadunud Eesti krooni 20. sünnipäeval, astus ta ametisse Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) juures, kus liigutatakse sadu miljardeid võlakriisi sattunud euroala riikide abieurosid.
••Mida EFSF-i juhi Klaus Reglingu vanemnõunik teeb?
Suuremal või vähemal määral tegelen kõigi asjadega, millega Klaus Regling ise seotud on. Töö on seinast seina: nii väljapoole, mis puudutab programmiriike, reitinguagentuure, ja loomulikult see on hästi noor ja kasvav organisatsioon ja vajab järeleaitamist ning ülesehitamist. Suur ja lai valdkond.
••Kui palju inimesi neid mitutsada miljardit eurot haldavad?
Aasta alguses oli pluss-miinus 20, tänase sisuga natuke üle 60. Sada on see piir, mis on hetkel seatud. Selles mõttes on tegemist ka Eesti mõttes suhteliselt väikese töötajate arvuga organisatsiooniga, mis tähendab, et ta on ka suhteliselt väikese hierarhiaga. Palju on koostööd ning bürokraatia hulk on piiratud.
••Praegusele EFSF-i juhile tehti ettepanek ka ESM käivitada, kas teie amet jääb siis samaks?
ESM-i esialgse ülesehitamise ja käivitamisega me ka praegu tegeleme. Selleks, et kui kõik otsused on lõpuks sündinud, saaks ESM ka kohe tegevust alustada. Võib-olla on ka hea teada, et kui me räägime töötajatest, siis need, kes on täna EFSF-i töötajad, liiguvad üle ESM-i. On kaks juriidilist keha, aga üks hulk töötajaid.
••ESM-i tulevaste töötajate kohta on Eestis skeptilisemad hääled osutanud, et kuna nad kõik on justkui puutumatud, siis nad ei vastutagi millegi eest. Kas see on tõsi?
Ei, selles võtmes tõsi pole. Kui keegi ei tee seda, mis ta peaks tegema ja saab mingi eksimusega hakkama, siis selle vastu immuniteeti küll ei ole.
••EFSF-i laenuvõimet mõjutavad garantiisid andnud riikide krediidireitingud. Alles hiljuti hoiatasid teatud reitinguagentuurid näiteks Saksamaad, kelle kolme A-ga reitingust EFSF-is palju sõltub, et võlakriisi tõttu võivad sellised reitingud alaneda. Kas see on mõjutanud EFSF-ile laenatava raha hinda?
Tegelikult loevad kõige rohkem, nagu mainisite, kolme A-ga riikide reitingud. Täna on see jätkuvalt piisav. Kui Saksamaa ei ole enam kolme A-ga näiteks, siis on arvatavasti üldse taolise reitinguga riike väga vähe järel. Siis muutuks kogu taustsüsteem. Kui kellelgi praegustest kolme A-ga riikidest enam sellist reitingut pole, siis peavad investorid oma investeerimist ümber vaatama. Mul pole klaaskuuli, et teada, mis juhtub, kuid hetkel pole see küll akuutne risk.
Kui see peaks tõesti juhtuma, siis tähendaks see EFSF-ile mingil määral kallimat raha hinda. Teistpidi, EFSF on praegu laenanud turgudelt väga soodsalt. Pigem on olnud meil emissioonid väga tugevalt üle märgitud. Ja näiteks viimane kuuekuuline emissioon oli negatiivse tootlusega.
••See tähendab, et investorid olid valmis peale maksma...
...et saaks osta EFSF-i võlakirju. Jah. Ja eks ka Saksamaa võlakirjad seal lühemas otsas on olnud negatiivse tootlusega. Oluline on riskimarginaali vahe EFSF-i ja Saksamaa võlakirja vahel ja see on olnud väga väike. See on väga oluline abi saavatele riikidele, sest neil kulub siis vähem raha oma võla teenindamisele.
••Kohe küsiks jätkuks – peaminister on näiteks rahustanud, et keegi ei tee seal EFSF-is kahjumiga äri. Lõppkokkuvõttes võivad hädalisi aitavad riigid mingil määral midagi teenida. Kas EFSF on midagi teeninud siis ikka?
Ikka-ikka, absoluutselt. Kui laenumakse välja läheb, siis selle pealt on teenustasu, mis jääb EFSF-ile. Ja kuna mahud on suured ja organisatsioon on väike, eks siis vaatame, mis need numbrid aasta lõpus on.
••Jõudes ESM-i juurde – nagu kindlasti teate, on meil Eestis olnud sel teemal pikk ja tuline debatt. Üks teema eriti on inimesi leeridesse jaganud – rahandusminister räägib, et meil tuleb viie aasta jooksul 148 miljonit eurot ESM-i kapitaliks sisse maksta. Õiguskantsler näiteks aga kahtlustas, et meil tuleb ikkagi kogu osalus ehk 1,3 miljardit eurot nelja päevaga üle kanda. On teil siis plaan seal pärast ESM-i käivitamist nelja päevaga meilt 1,3 miljardit eurot küsida?
Ei, ei kindlasti mitte. Sellist plaani küll ei ole. Praegu on plaan see, mis on kokku lepitud ehk kapitali sissemakse graafik. Loomulikult kõik, kes ESM-i lepingule alla kirjutavad, aktsepteerivad, et ESM-il on õigus seda raha küsida. Aga sellisel juhul me elaksime hoopis teistsuguses maailmas. Tänaste prognooside põhjal on selle tõenäosus ikka üli-ülimadal.
••Kuid eelmisel nädalal viitas kas või üks Soome valitsuse liige, et tehakse plaane eurotsooni lagunemiseks. Või kui mitte päris lagunemiseks, siis Kreeka väljumise võimalusest räägitakse ikka väga palju. Kreekale on võrreldes teiste laenuklientidega EFSF-ist läinud väga palju raha – kui Kreekaga midagi juhtub, siis kas meil tuleb mingid garantiid oma rahast realiseerida või on EFSF ja tulevikus ESM nii tugevad, et Kreeka üksinda kahju ei tooks?
Esmalt tuleb ikka plaan A-ga tegeleda ehk näha vaeva, et Kreeka saaks oma asjad raja peale tagasi. Loomulikult on see raske, Kreeka on vaieldamatult kõige suurema riskiga programm ning ega saa väita, et seal on kõik korras. Küsimused, kas riigid peavad maksma, tekivad ikkagi siis, kui Kreeka jätab midagi oma kohustustest maksmata ning võlg tuleb restruktureerida. Aga veelkord – minu isiklik arvamus on see, et Kreeka ei saa olla enam väga kaugel oma madalpunktist. Ja kui see on käes, siis sealt edasi saavad asjad liikuda ainult ülespoole.
Ega Läti puhul oli samamoodi – väljaspool lähinaabreid oli vähe neid, kes uskusid, et sellise ulatusega ümberkohandamine majanduses oli võimalik. Päeva lõpuks aga oli.
Nende euroala lagunemise juttude juures tuleb aru saada, et eurotsoon on palju enamat kui lihtsalt majanduslik projekt. Ajalugu läheb tagasi 1969. aastasse, kui tehti ettepanek majandus- ja rahandusliidu loomiseks. Sinna on investeeritud nii palju poliitilist ja ühiskondlikku kapitali ja need, kes väidavad, et eurotsoon laguneb või riigid astuvad välja, ei pööra sellele poolele lihtsalt tähelepanu. Panustatud on hästi palju, Euroopa peaks julgema rääkida sellest, mis juba tehtud on.
••ESM-i maksavad riigid kokku kapitaliks 80 miljardit eurot, Eesti paneb 148 miljonit. Mida te selle kapitalirahaga teete?
See investeeritakse edasi, aga väga konservatiivsete põhimõtete järgi.
••Meil on siin Eestis väidetavasti kõige paremas korras Euroopa rahandus. Kui Eesti valitsus näiteks laseks välja 148 miljoni euro eest võlakirju, kas need oleksid piisavalt konservatiivsed, et ESM võiks selle raha siia tagasi investeerida?
Eks seal on piirangud, kui palju me tohiksime ühest emissioonist osta. Kuid kui Eesti riigi reiting on piisavalt hea ja vastab neile kriteeriumitele, siis loomulikult. Aga praegu ei ole kõik [ESM-i kapitali investeerimistingimused] lukku löödud ja pole ka Eesti vabariigi võlakirju, millesse investeerida.
••Aga teoreetiliselt?
Teoreetiliselt muidugi. Kui Eesti vabariigi võlakirjad vastavad ESM-i kapitali investeerimiskriteeriumitele, siis loomulikult.Kes ta on?Andres Sutt
Sündinud 11. novembril 1967 Tartus
Töö:
••Töötas 2009. aastast Washingtonis Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Põhja-Balti valijaskonna direktori vanemnõunikuna. Aastatel 1992–2009 oli ta tööl Eesti Pangas ning alates 2001. aastast keskpanga finantsstabiilsuse eest vastutava asepresidendina.
••Eelmisel aastal kandideeris Eesti Panga presidendiks, kuid ei osutunud valituks.
••Tänavu juunist töötab EFSF-i juhi vanemnõunikuna.
