Eesti Päevalehe ajakirjanik käis eksperimendi korras inkognito vaatamas kolme juhuslikult valitud Tallinna korterit. Tulemus oli ebameeldiv: kolme eri kinnisvarabüroo esindajatest kaks olid täiesti küündimatud ja ükskõiksed kliendi soovides suhtes (vt lisalood), kuid vahendustasu nõudsid nad sellegipoolest harjunud kombel terve kuu üüri. See kohustus langeb praegusel üüriturul peaaegu alati üürilevõtjale, kuigi võlaõigusseaduse kohaselt peaks maakleritasu maksma üürileandja.

Tööd ühe päeva jagu

„Võlaõigusseaduse paragrahvi 658 lõike 1 järgi peab maakleritasu maaklerile maksma käsuandja ehk antud juhul siis see inimene, kes maakleri kaudu korteri üürile annab,” selgitas tarbijakaitseameti esindaja Siiri Erala. „Samas ei välista ega keela see seadusepunkt osapooltevahelisi muid kokkuleppeid. Seega ei ole Eestis väljakujunenud olukord, kus maakleritasu küsitakse enamasti üürnikult, seadusevastane.”

Kokkulepetest on asi Eesti üüriturul aga kaugel, sest üürilesoovijaid on rohkem kui pakutavaid kortereid. Sundseisus üürilevõtjad ei saa kurtmist endale lubada. „Kinnisvaratehingutega seoses on sel aastal ametile laekunud kaks kaebust,” märkis Erala.