Saksamaa ei tea, mida buumiga peale hakata
Kui aasta alguses üllatavalt selgus, et Saksamaa on saanud ekspordi maailmameistriks, jättes selja taha Hiina – nüüdseks on järjestus tagasi pööratud –, ei julgenud keegi veel prognoosida Saksa majanduse sellist kasvu, nagu näitavad esimese poolaasta kokkuvõtted. Riik on kulutanud sissetulekutest vähem ja seda tervelt 8,3 miljardi euro ulatuses, mis moodustab sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 0,6 protsenti. Tegelikult oli makse laekunud isegi rohkem, 11,6 miljardit, millest tuli katta aga riigi, liidumaade ja omavalitsuste defitsiite.
Kui otsida põhjusi, miks pankrotis naabrite heldel abistajal Saksamaal majandus miinust ei näita, tuleb kõigepealt alustada väliskaubandusest. Eksport kasvas 2,5 protsenti, aga import vaid 2,1 protsenti, mis annab juba miljardise vahe. Impordihinnad aga tõusid nii aeglaselt viimati 2,5 aastat tagasi, mis omakorda väljendub tarbijahindade stabiliseerumises.
Püsib tänu ekspordile
Sisekaubandus andis nii- ja naasuguseid tulemusi: kui tarbijad vaatamata kriisimeeleoludele rõõmsasti ostlesid ja käivet 0,4 protsendi võrra tõstsid, olid firmad ja ettevõtted märksa tagasihoidlikumad, investeerides masinatesse ja seadmetesse 2,3 protsenti vähem. Võrreldes eelmise veerandaastaga langes Frankfurter Allgemeine Zeitungi andmetel isegi ehituste rahastamine 0,3 protsenti. Nõrk investeeringute dünaamika aga tekitab muret ja häälestab firmajuhte pessimistlikuks...
Kas Bundesbank või Euroopa majandusuuringute keskus, rahanduseksperdid või kogenud ettevõtjad – kõik on üht meelt, et saksa majandusime on jõudnud oma äärepiirideni. Kui ümberkaudsetel riikidel ei lähe niisama hästi, kui maailmamajandus tempot maha võtab (ja sellest on märke piisavalt), ei saa ka ekspordile rajatud majandus aina kasvada.
„Saksamaale ei jätku ostjaid,” pealkirjastas juunis artikli ajakiri Wirtschaftswoche, millega pole mõeldud kodumaist robustset tarbimist. Tõsi on, et saksa majanduse areng, kasv ja edu ei sõltu eriti Saksamaast, vaid maailma majaduse samadest näitajatest. Praegu juba on märgata, et saksa majandus on kaotamas Schwung’i [suuremat sorti tõuget, mis hoogu juurde annaks], kuid püsib tänu tugevale ekspordile tõusufaasis.
Kas ka aastakokkuvõte positiivse saldoga on, nagu viimati 2007. aastal, kui riigikassas jäi üle üheksa miljardit eurot? Ökonomistid ennustavad, et kui rangelt kinni pidada riigi majapidamise distsipliinist, võib heal juhul raamatupidamise lõppu tulla null. Kui aga peaks juhtuma, et midagi üle jääb, tuleb hakata kustutama välisvõlga. „Saksamaal on endiselt suurem võlakoorem kui näiteks Hispaanial,” ütles Jens Boysen-Hogrefe Kieli maailmamajanduse instituudist. Piinlik värk majandusimega maale!
