Sotsiaalvaldkonda iseloomustab 460-eurone palk erihoolekandes
Väikesest palgast rääkivate õpetajate, politseinike, piirivalvurite ja kaitseväelaste kõrval on seni ära unustatud kultuuri- ja sotsiaalala töötajad. Kas need vähe tasustatud valdkonnad järgmise aasta eelarvest lisaraha saavad, on praegu veel vara öelda, kuid haldusala ministrid on oma nõudmised eelarveläbirääkimistel esitanud.
„Riigiasutustena tegutsevate kultuuriinstitutsioonide töötajate palk on minu arvates selgelt alla teiste riigiga töölepingulistes suhetes olevate inimeste, sealhulgas õpetajate palkade ja see olukord on ebanormaalne. Olen esitanud lisataotluse nende palga tõstmiseks,” kinnitas kultuuriminister Rein Lang.
Langi sõnul on kultuuriministeeriumi rahasoov suur, aga täpsemaid arve ei soovinud ta ajakirjanduses avaldada, kuna peab seda eelarve arutamisel ebaeetiliseks.
Eesti Päevalehele teadaolevalt taotleb Lang kultuuritöötajate 20-protsendiseks palgatõusuks 7,7 miljonit eurot. Sotsiaalminister Hanno Pevkur soovib oma valdkonna palkade tõstmiseks 3,2 miljonit eurot.
„On äärmiselt meeldiv uudis, et minister on astunud meile nii olulise sammu,” ütles Eesti kunstimuuseumi peadirektor ja muuseuminõukogu liige Sirje Helme. „Loomulikult loodan ma väga positiivsetele tulemustele, see ei ole enam prestiiži ja ühe inimese toimetuleku küsimus, vaid kogu riigi kui terviku olemise küsimus, keha küsimus, et kas kehal on vaja pead – see ei tee ju õieti midagi…”
Helme sõnul on selge, et praeguse palgatasemega – enamik kunstimuuseumi töötajaid teenib alla Eesti keskmise palga – on äärmiselt raske motiveerida spetsialiste, kellele on avatud teadusgrandid, õppimis- ja koostöövõimalused kogu maailmas. „Teisalt ei konkureeri me sellise palgataseme juures n-ö vabal turul kommunikatsiooni, insenertehnilise personali jt osas, proportsionaalselt aga just see osa muuseumipersonalis suureneb,” nentis ta.
„Aga taotletav summa ei anna täit pilti sotsiaalvaldkonnas tegelikult toimuva kohta,” nentis sotsiaalminister Hanno Pevkur. Tema sõnul kajastub küsitavas summas vaid tööinspektsiooni, tervise arengu instituudi, sotsiaalkindlustus-, ravimi- ja terviseameti ning ministeeriumide palkade võrdluses kõige kehvemas seisus oleva ministeeriumi töötajate palgatõusuks vajalik.
Rahandusministeeriumi tehtava palgastatistika kohaselt oli sotsiaalministeeriumi valitsemisalas keskmine palk 2011. aastal 803,6 eurot, aga näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas 1364,6 eurot. Sotsiaalkindlustusameti vanemametnike keskmine palk on vaid 600 eurot. Madalad palgad sotsiaalvaldkonnas toovad kaasa näiteks selle, et mullu oli sotsiaalministeeriumi valdkonnas personalivoolavus kõrgemate ametnike seas üle 15 protsendi ja nii on see olnud juba mitu aastat.
Sotsiaalministeeriumi lisarahataotluses pole aga näiteks arvestatud arstide palgatõusu, sest see raha tuleb haigekassast. Siinkohal on oluline võrrelda arve, mis näitavad, kui palju peaks riigil raha olema ühe või teise valdkonna töötajate palgatõusu soovi rahuldamiseks – kui sotsiaalministeerium taotleb oma haldusala palkade tõusuks kokku 3,2 miljonit eurot, siis näiteks arstide kolmeprotsendiseks palgatõusuks oleks lisaraha vaja juba kümme miljonit eurot.
Seisu näitavad hooldekodud
Sotsiaalministeeriumi lisarahataotluses pole ka näiteks hooldekodude töötajate palgaraha, mis tuleb kohalikest omavalitsustest. „Tõetruu pildi sotsiaalvaldkonnas toimuva kohta annab see, kui suur on näiteks erihooldust vajavate inimeste hooldajate palk,” märkis Pevkur.
„Jah, palgad on meil väga madalad. Keskmine tegevusjuhendaja palk on 460 eurot,” nentis sajaprotsendiselt riigi kapitalil põhineva Hoolekandeteenuste AS-i juht Maarja Mändmaa.
Tegemist on aga väga raske tööga. Erihoolekanne tegeleb psüühikahäirega, vaimupuude või vaimuhaigusega inimeste toetamise ja hooldamisega ehk nendega, kes ei suuda iseseisvalt ööpäev ringi hakkama saada.
Erihoolekandeteenus koosneb kolmest komponendist: pearaha (selle hulka käib erihoolekandeline tegevus), majutuskulu (ööbimisega seotud kulu) ja toitlustuskulu. Teenuse pearaha maksab riik, majutuse ja toitlustuse eest klient.
Mändmaa selgitas, et pearaha eest peab palkama erihoolekandeteenust pakkuvat personali (ehk tegevusjuhendajad), vajaduse korral hankima täiendavaid teraapiaid, toetama isikut töö- ja vaba aja tegevuste vahenditega. „Kindlasti on vaja, et riik tõstaks teenuse pearaha, et saaksime värvata piisavalt häid, haritud ja motiveeritud töötajaid, kes soovivad psüühikahäiretega inimestega tegeleda, olla sealjuures inimväärikad ning jääda ka ise ellusuhtumiselt ja vaimselt terveks,” ütles Mändmaa.
Alternatiiv on tema sõnul see, et riik peab loobuma teenuseosutajale seadusega määratud kohustustest ja andma suurema vabaduse ise otsustada teenuse korraldamise üle. „Praegu on nii, et riik nõuab kindlat arvu tegevusjuhendajaid teatud hulga klientide kohta, kuid ei anna samal ajal piisavalt selle nõude realiseerimiseks teenuse raha,” nentis Mändmaa.
Eesti kunstimuuseumi peadirektor ja muuseuminõukogu liige Sirje Helme lisas muuseumitöötajate palkadest rääkides, et muuseumid pole ühiskonnast välja lõigatud ja vana kuvand – muuseum kui ainult pärandvara hoidja – on kiiresti muutunud.
„Nõudmised nii sisulisele tööle kui ka tugiteenustele (IT, kommunikatsioon, turundus jne) üha kasvavad, koostöö nii Eesti kui ka välisriikide partneritega intensiivistub. Kõrge professionaalsus on üldreeglina vastavalt tasustatud, kaasaegne muuseum aga ei saa endale enam mitteprofessionaale lubada,” lausus Helme.
Kaitseväelastele pole vaja
Kultuuriministeeriumi taotlus puudutab ainult riigiasutuste töötajate palga tõstmist. Riigi asutatud sihtasutuste puhul on tegemist toetusega juriidilisele isikule ja seal otsustab eraõiguslik isik oma juhtimismehhanismide kaudu ise, millises ulatuses makstakse palka ja millises tehakse muid kulutusi, viitas kultuuriminister Rein Lang. „Aga ka seal on surve riikliku toetuse suurendamiseks selgelt olemas madalate palkade tõttu,” tõdes ta.
Kõige ebaeetilisemaks pidas Lang aga lärmamist kaitseväe palkade pärast, sest need on osa kaitsekulutuste eelarvest (kaks protsenti SKT-st) ja täiesti ministeeriumi prioriteetide küsimus. „Mingisugust lisaraha nende tõstmiseks kaitseministeeriumil vaja pole,” rõhutas ta.
Enne ministritevahelisi läbirääkimisi oli rahandusministeeriumile esitatud lisataotlusi 172,5 miljoni euro kohta, sellest 82,2 miljonit personalikuludeks – nii palgakasvuks kui ka uute ametikohtade loomiseks.Mis juhtub, kui kultuuritöötajad lisaraha ei saa?Sirje Helme sõnul tähendab palgatõusu viibimine, et areng – mitte ainult kultuuris, sest riik on ju ometi üks süsteem – algul aeglustub ja siis algab kiire allakäik. Parimad lahkuvad, noori spetsialiste ei lisandu, toimimiseks vajalik tehniline infrastruktuur jääb hooldamata, arendamata ja lõpuks lihtsalt kukub kokku. Ka rahvusvaheline suhtlus soikub.
„Provintslus lokkab ja suured mõtted on kuhugi kadunud. Kõik muutub kurvaks ja halliks ning vanematele meenub 1980. aastate algus, kui polnud mingit põhjust end kultuurse kodumaa nimel pingutada. Seda ei taha ju ometi keegi?”
