Eesti ehituse eripära Mäetaguse kooli juurdeehituse näitel

Konkursil osalenud ehitusettevõte tõi ehitamisest loobumise põhjuseks üliväikse maksuvõla.

„No minge kuu peale!” pahvatab Mäetaguse põhikooli direktor Tarmo Valgepea kevadsuvel korraldatud ehitushankest rääkides. „Minu küsimus on Eesti riigile, et meil tehakse pakse seaduseid, aga kui seadustes on sellised võimalused sees...”

Mis ajas koolijuhi nii vihaseks? Nimelt lootis ta teha suvel koolile juurdeehituse ja selleks kuulutati välja hange. Saabunud neljast pakkumusest langes esmalt kohe konkurentsist kõige väiksemat hinda pakkunud ettevõtja, sest hankes polnud esitatud kõiki vajaminevaid töid.

Järgmisena oli laual Merko Tartu pakkumine, mille puhul oli vald valmis ka lepingut sõlmima, kuid korraga hakkas ehitusettevõte nagu libe kala kokkuleppest välja rabelema. „14. juunil pidime tegema otsuse, et kuna Merkol on maksuvõlg, siis me nendega lepingut sõlmida ei saa. Me andsime sellest neile enne teada, palusime ära maksta ja pakkusime ka ise, et oleme nõus seda ära maksma, kuid seda nad ei teinud,” meenutas koolidirektor. „Maksuvõla summa ise oli muidugi selline naljakas – 161 eurot ja 21 senti.”

Merko Tartu projektijuhi Juhan Variku sõnul oli juhtum kahetsusväärne ja ehitusfirma arvates kurb kokkusattumus. „Toimus hange, kuhu esitati neli pakkumist, neist kõige odavam lükati tagasi, kuna ei sisaldanud kõiki nõutud elemente. Hinna poolest järgmised olime meie,” selgitas Varik. „Paraku oli meil juuni alguses üles jäänud väga väike maksevõlg, mistõttu hankija pidi meid hankest kõrvaldama ja tunnistama edukaks järgmise pakkuja.”