„Seda nad vaktsineerisid neid metsloomi marutaudi vastu, nüüd on kõik kohad rebaseid täis. Kannavad kärntõbe, koduloomad haigestuvad. Kes minu koera ravi kinni maksab?”

„Samas võib marutaudiga ohtlikkuselt ühel pulgal olev kärntõbi ka inimesele ja koduloomadele külge hakata.”

„Näete ja kuulete, mis hirmsaid haigusi rebased kannavad. Mille pärast? Ikka selle pärast, et marutaudi enam metsas ei ole tänu vaktsiinile ja looduslik häving ei toimu. P....e need rohelised! Inimene on ikkagi ju tähtsam. Varsti sureme kõik puukide ja usside poolt puretuna.”

Nende ebateadlike kodanike harimiseks ongi ellu kutsutud World Rabies Day (ülemaailmne marutaudi päev), mida peetakse alates 2006. aastast nüüdseks juba 150 riigis. Päeva eesmärk on vähendada marutaudi haigestumist loomade vaktsineerimise, inimeste harimise ja hammustada saanud inimeste jaoks arstiabi laiendamise kaudu. Ühel haigusel on kaks nime: loomadel marutaud, inimestel marutõbi.

Marutõppe sureb üle 55 000 inimese aastas ehk inimene iga kümne minuti järel. See on täiesti arulage arv, kui mõelda, et haigus on 100% välditav. Enamik nakatumisi toimub koerte kaudu, kes peaksid olema vaktsineeritud.