Tervishoiule teine sammas? Haigusraha töötukassast? Suurendada patsiendi omaosalust?
Ministri sõnul on esimese kohtumise eesmärk kaardistada kõigi osapoolte ettepanekud tervishoiusüsteemi arendamiseks. „Töörühma ees seisab mahukas töö, et ühise laua taga otsida vastuseid, kuidas Eesti patsientidele parimat arstiabi pakkuda nii täna kui ka tulevikus,” ütles Pevkur.
Selge on, et tervishoiu rahastamise muresid suurendab rahvastiku vananemine: maksumaksjate arv väheneb ja tervishoiuteenuste kasutajate arv suureneb ning selle tagajärjel ähvardab haigekassat isegi praeguse tervishoiuteenuste taseme korral defitsiit. Rahvastiku vananemine piirab ka lahendusvariante.
Töörühma eesmärk on vaadata üle haiglavõrgu ja sellega seotud esmatasandi tervishoiu, kiirabi, õendusabi ja hooldusravi arengusuunad ja haiglavõrgu tulevik. Samuti vajavad arutamist haiglate pakutavad teenused ja valmivad arstlike erialade arengukavad ning tervishoiutöötajate koolitustellimuse tulevikuvajadus 2020. aastani.
Kuid nagu ütles Eesti Päevalehele Maailmapanga Ida-Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna tervise, toitumise ja rahvastiku sektori juhataja Toomas Palu, pole temale selge, mis probleemi Eestis ikkagi lahendada üritatakse: kas rahapuuduse või raviteenuste juurdepääsu ja kvaliteedi probleeme. „Rahapuuduse osas tuleb laiendada tulubaasi. Küsimus on selles, kas riskipõhiselt (nn paksumaks või aktsiisimaksud), solidaarsuspõhiselt (maksustada dividendid ja muu palgaväline tulu) või suurendada omaosalust. Kui raviteenuste juurdepääsu või kvaliteeti, siis on terve hulk vahepealseid variante, kuidas seda saaks teha, mis vähemal või rohkemal määral suurendavad valikut, tekitavad sotsiaalset, aga talutavat ebavõrdsust ja toovad lisaraha tervishoidu,” ütles Palu.
Hanno Pevkur sõnas, et ravikindlustuse rahastamise parandamiseks on vaja korraga tegeleda nii tulude kui ka kulude poolega. „Vastavad arutelud ja täiendavad analüüsid toimuvad, aga konkreetsetest lahendustest rääkimiseks on veel vara,” nentis Pevkur.
Tervishoiusüsteemi teine sammas
„Üks idee, mida on Eesti tervishoiusüsteemi rahastamise suurendamiseks pakutud, on see, et iga inimene võiks endale ise koguda raha tervishoiuteenuste kasutamise jaoks – niinimetatud teine sammas tervishoiusüsteemis, nagu on see näiteks Singapuris,” kirjutas Praxise analüütik Andres Võrk oma blogis.
Praxise analüüsid on kahjuks näidanud, et kogumiskonto ei aitaks oluliselt, sest Eesti rahvastik on juba liiga vana, et seda rahastamisviisi rakendama hakata. „Kui Singapuris viidi sisse kogumiskonto süsteem 1980-ndail, siis oli vaid veerand rahvastikust üle 40-aastased, Eestis oleks süsteemi juurutamise hetkeks üle 40-aastaste osakaal juba pool rahvastikust,” viitas Võrk.
Hinnakiri tuleb ümber teha
Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa viitas, et kuna kehtivas haigekassa hinnakirjas olevad hinnad pärinevad 2008. aastast ega kata haiglate tegelikke kulutusi, siis tuleks hindu kiiresti korrigeerima hakata ja otsustada, mis mahus eriarstiabi meie haiglates edaspidi antakse.
Haiglaid kaotada ei ole Rehemaa sõnul võimalik, kuid mõnes omavalitsuses võiks kaaluda haigla ümberkujundamist tervisekeskuseks, kus antaks eriarstiabi, aga mitte ööpäev läbi. Eesti haiglatevõrk ja erialade jaotus tuleb arstide liidu arvates otsustada riigi tasandil.
Haiguspäevad maksaks edaspidi töötukassa
IRL-i liikme ja riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna arvates võiks vabastada haigekassa nn haiguslehepäevade raha maksmise kohustusest. Töötukassa kaudu haiguspäevade eest maksmine lähtuks loogikast, et töötuskindlusmaksega kindlustab inimene ennast nii töötuks jäämise kui ka haiguse tõttu töölt eemalejäämise vastu. Sotsiaaldemokraadid seda ettepanekut ei toeta.
Riik maksaks laste ja pensionäride ravikindlustusmaksu
Endine sotsiaalminister Eiki Nestor näeb jumet kahel väljapakutud lahendusel. Üks on mõte, et riik maksaks ise ravikindlustusmaksu nende eest, kes praegu on seaduse järgi kindlustatud: laste ja pensionäride pealt ju praegu ravikindlustusraha ei saada. „Nii nagu täna makstakse kiirabi ja vältimatu abi eest, kus me ei küsi, kas sa oled kindlustatud või mitte, siis teine võimalus on teha sama põhimõte ka perearsti teenuse eest tasumisel. Kulu riigi jaoks oleks sama suur, aga plussiks oleks see, et need inimesed, kes on ravikindlustamata, saaksid ka perearsti juurde ravikindlustatutega samadel alustel. Sellega oleks võimalik vähendada vältimatu abi ja kiirabi kulutusi. Täna pöörduvad ravikindlustamata inimesed kohe sinna, kuna seal ei pea maksma. Sellega on aga kiirabil koormus, mille saaks lahendada perearst,” ütles Nestor.
Pumpame tervishoidu lisaraha lahja alkoholi aktsiisi tõstmisega
Tervishoiuliidud on teinud ettepaneku tõsta lahja alkoholi aktsiisi, nii et see oleks võrdne kange alkoholi aktsiisiga. Saadud raha saaks omakorda kasutada tervishoiutöötajate nõudmistele vastu tulemiseks.
Rahandusminister Jürgen Ligi ja peaminister Andrus Ansip seda ettepanekut ei toeta. Ligi sõnul pole õige seada tervishoiutöötajate palgatõusu sõltuvusse sellest, kui palju Eesti inimesed alkoholi joovad. Seevastu Ligi ja Ansipi koalitsioonikaaslase Margus Tsahkna arvates väärib lahja alkoholi aktsiisi küsimus kaalumist ja analüüsimist. „Samas pean võimatuks, et maksuraha suunataks kindlalt ainult ühe valdkonna töötajate palkadeks,” ütles Tsahkna.
Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson viitas, et alkoholiaktsiisi eesmärk on vähendada inimeste tervisele kahjulikku tarbimisharjumust. „Seetõttu peaks alkoholiaktsiisist laekuv raha minema konkreetselt alkoholi tarbimisest põhjustatud haiguste ennetamiseks ning ravimiseks.”
Patsientide omaosaluse suurendamine
Haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul on lühemas perspektiivis üks tervishoius valitsevast pingest väljatuleku võimalus patsiendi omaosaluse mõistlikul määral tõstmine, ehkki see on ebapopulaarne.
Arstide liidu juhi Andres Korgi sõnul ei tohi patsiendi omaosalust tervishoius suurendada. Ka Praxise tervishoiu-uuringud näitavad, et patsiendi omaosaluse suurendamine tähendab automaatselt, et rahanappuse tõttu muutub teenus osale elanikele kättesaamatuks. Omaosaluse suurendamist ei toeta ka IRL ja sotsiaaldemokraadid.
Vaatame üle, milliseid meditsiiniteenuseid ja millal tegelikult vaja on
Tervishoiu olukorra parandamiseks on vaja vaadata, milliseid meditsiiniteenuseid me tegelikult vajame, arvas tervishoiuanalüütik Ain Aaviksoo. Ta rääkis ETV hommikuprogrammis „Terevisioon”, et kuna u 20% probleemide lahendamiseks piisaks ühest visiidist, siis peaksime välja mõtlema, kuidas asi saakski igas Eesti punktis ühe visiidiga korda. Mitte nii, et kui inimene pääseb arsti vastuvõtule kell pool neli, siis leiab arst, et on vaja teha röntgenuuring, aga röntgenikabinet on juba kinni ja tuleb homme uuesti tulla jne.
Aaviksoo sõnul vähendati USA-s ümberkorraldustega visiitide arvu 20% võrra, Soomes Tamperes vähenes ravijärjekord puhtalt tänu ümberkorraldamisele kolm korda.
