Arstide palga liiga kiire tõus pole patsiendi huvides
Kritiseeritakse ka, et streigi eestkõnelejad pole läbirääkimistel osalenud piisavalt konstruktiivsete ettepanekutega. „Jutt, et kelleltki ei tule raha ära võtta, on rumal. Me räägime püsikuludest ja see raha peab olema pikalt olemas,” viidati. Nõudmistega välja tulles võib muidugi öelda, et valitsus peab tegema otsuseid, aga ka arstide ettepanekud, milles nähakse katet, peavad olema ausad ja realistlikud. See tähendab aga seda, et Eesti inimene peab hakkama rohkem maksma. „See sõnum peaks ka arstide poolt väljas olema. Ja kui arstid seda päris tõsiselt tahavad, siis Eesti patsientide huvides ei ole praegu väga kiire arstide palgatõus. Praegu esile toodud näitajad ei peata äraminemist, kuna diferents on nii suur,” nentis üks tervishoiuspetsialist.
Nenditi ka, et osa arstide arvates on haridus nende isiklik omand ning nad lähevad ja teevad sellega, mida tahavad. „Liiga palju sellist arvamist Eesti tervishoiusüsteemis ei ole patsiendile kasulik. Kui tahame Eesti asja ehitada, siis igas valdkonnas peavadki olema need inimesed, kellele on oluline seda teha Eestis. Selliseid inimesi on arstide hulgas piisavalt palju, ei tohiks pildile lasta ainult neid, kes põrgivad,” nentis üks arst.
Tublid perearstid
Perearstid on olnud väga konstruktiivsed ja näidanud konkreetselt, mis on need praktilised asjad, mida süsteemi sees saab teha.
Kindlustusseltside liidu juhi Mart Jesse jaoks on palgatõusu soov pigem jäämäe veepealne osa. „Mina olen aastaid oodanud riigilt nägemust tuleviku kohta ehk kuidas tuua süsteemi lisaraha ja kuidas kasutada olemasolevaid ressursse efektiivsemalt. Selge on, et kui arstidele praegu raha juurde maksta, tekib kohe küsimus: kelle arvelt? Seda, mille arvelt palgatõusu ka jätkusuutlikult finantseerida, kahjuks kuskilt välja ei tule. Pigem paistab välja lootus, et asjad kuidagi iseenesest ära laheneks,” nentis ta.
Jesse arvab, et praegune streik laheneb nagu õpetajate oma: õpetajate nõudmised rahuldati. „Aga riik sai ka aru, et koolisüsteem tuleb efektiivsemaks muuta, ja kohe tuldi välja ka ettepanekutega osa koolide sulgemiseks. Ilmselt läheb samuti ka nüüd. Kui streik saab streigitud, siis need otsused, mis on üle kümne aasta tegemata, tulevad üsna kiiresti. Ebaefektiivsust on täna küll ja need kohad on võimalik kinni lappida. Aga seda ei saa teha arstid, seda peavad tegema poliitikud.”
Praxise endine analüütik Ain Aaviksoo on öelnud, et Briti valitsuse võlakoorma suurim osa on tervishoid, mida kasvatati kiiresti laenu arvel.
Kas arstid võidavad? Kui otsuste tegemine võtab veel kaua aega, siis mitte. Streik hakkab väsima. Valitsus on talle omasel küünilisel moel kogu teemale hagu alla andnud. Aga taktikaliselt on valitsus kindlasti olnud palju tugevam.
Arstide surve peaks olema muutuste tekkimiseks pidev, mitte ühekordne: praegu käivast jututoast tulevad lubadused peaksid olema piisavalt konkreetsed ja teravad. Sest kui kõik on konkreetselt kirjas, siis pole ka kõige libedamal poliitikul võimalik pead täielikult liiva alla peita.
