Tallinna ühistransport loksub aastakümneid samas rütmis
Eesti Päevaleht kõrvutas praegusi sõiduplaane 1993. aasta Tallinna transpordi teatmiku andmetega. Idee poolest peaksid bussirajad ja tänapäevane bussipark pakkuma ajasäästu just tipptunni ummikutes. Tegelikkusest leiab ohtralt vastupidiseid näiteid, kus sõiduaeg on ühistranspordi eelisarendamisest hoolimata pikenenud.
Tallinna tehnikaülikooli transpordi planeerimise professori Dago Antovi sõnul pole Tallinna liikluse ummistumises midagi erilist. „Tegelikult on viimasel kümnel aastal liikluses ilmnenud protsessid sarnased nendega, mis toimusid Lääne-Euroopas 1970-ndatel ja 1980-ndatel – kiire autostumine, mille tagajärjel tänavad jäid kitsaks ja tekkisid ummikud,” nentis professor. „See, et täna on ühistranspordi osakaal niigi suur, on pigem imelik. Ühistransporti pole oluliselt paremaks tehtud, aga õnneks pole lastud sellel ka päris kokku kukkuda. Praegu oleks Tallinnas uut ideed või visiooni vaja. Mingil hetkel liiklus hakkab ennast ise reguleerima. Kui me praegu ühistranspordi kasuks midagi ei teeks, siis ummikud kasvaksid ja varem või hiljem tekiks surve alternatiivi jaoks.”
Neli probleemi
Mis on siis pealinna liikluses valesti? Pikaajaline Tallinna peaarhitekt Dmitri Bruns kirjutas 1973. aastal teoses „Homne Tallinn”, et transpordisüsteemis on neli peamist probleemi. Esiteks keskajal kujunenud tänavavõrk, mille tõttu peab ühest linnaosast teise liikumiseks läbima ülekoormatud kesklinna. Teiseks kitsad tänavad ja nende laiendamise võimatus, sest hooned paiknevad tänavate servas. Kolmandaks mootorsõidukite suur hulk kesklinnas, mis põhjustab müra ja muidki probleeme. Neljandaks pole äärelinna ristmikel piisavalt läbilaskvust ja see põhjustab ummikuid.
Sellise tõdemuseni jõudis Bruns 39 aastat tagasi, kui liikluses oli tuhande elaniku kohta vaid 31 autot. Praegu on tuhande pealinlase kohta kasutuses 350 autot. Keskmine tipptunni sõidukiirus väheneb Tallinnas aastaga umbes kaks kilomeetrit tunnis. Antov prognoosib Tallinna 2020. aasta autostumise tasemeks 440 sõiduautot 1000 elaniku kohta, mis ületab šoti teadlase Sir Colin Buchanani 1964. aastal välja pakutud küllastumispiiri.