Kolmandik mustamäelastest ei näe maja vanuses mingit mureteemat
Mustamäe I, II ja III mikrorajoon on vanad ning elukeskkond vajab uuendamist – see on sõnum, mis aeg-ajalt ikka fookusesse kerkib. 50 aastat tagasi ehitatud majadele nii pikka iga, kui nad püsinud on, toona ei lubatudki. Möödunud nädalal peetud Tallinna visioonikonverentsil ütles Leonhard Lapin koguni, et Mustamäe tuleks õhku lasta. Niivõrd õnnetu linnaosa olevat see arhitektuuriliselt. Mustamäe on oma mureks võtnud tudengidki ja mitte üksnes Eesti üliõpilased. Välismaalastest arhitektuurimagistrandid tutvustasid möödunud neljapäeval Tallinna tehnikaülikoolis seitset erinevat ideed, kuidas muuta Mustamäe elukeskkonda paremaks.
Ent Mustamäe, st I–III mikrorajooni elanikud ise küll murelikud ei ole, selgus Tallinna ülikooli tänavu kevadsuvel korraldatud uuringust. Ülikooli psühholoogia instituudi professor Mati Heidmets, kes koos Kadi Liigiga Tallinna linnavalitsuse tellimusel linlaste hoiakuid uuris, ütles, et probleeme, mida linnavalitsus eeldas – et majad lagunevad ja vananevad –, ei nimetatudki. Muret valmistasid hoopis suured eluasemekulud ning nagu uuring märgib – veidi üllatuslikult parkimisprobleemid.
„Maja vanus kui probleem on teadvustatud umbes poolte korteriomanike jaoks, samas tervelt kolmandik ei näe selles üldse mingit mureteemat,” sedastab uuring.
Harjunud seal elama
Mustamäe korteriomanikud on kujunenud oludega valdavalt harjunud, neile meeldib oma elukeskkond, nad on rahul oma maja ja korteriga. Kõige pakilisemate töödena nimetavadki küsitlusele vastanud parkimisvõimaluste laiendamist ning majaümbruse teede korrastamist, samuti korterite remonti ja ka soojustuse ja küttesüsteemi renoveerimist. Uuringute andmetel on välisfassaad renoveeritud umbes kolmveerandil hoonetest.
„Olen Mustamäel rahul jah,” kinnitas 65-aastane Ene. „Mul on siin hea koeraga jalutamas käia, kesklinnas ma küll elada ei tahaks.” Ene sõnul oli ta nõus hoone välisfassaadi soojustamisega, lootes nii küttekulusid kokku hoida, ent laenumakse osa sööb kokkuhoiu põhimõtteliselt ära. „Aga vähemalt näeb maja ilusam välja.”
Küsimusele, kas ta tahaks kolida uuemasse majja, vastas Ene eitavalt. „Olen oma korteris harjunud,” põhjendas ta, lisades, et ilmselt jääb tema kahetoaline korter tulevikus lapselapsele.
Uuring selgitas, et jämedalt võetuna jaotub Mustamäe I–III mikrorajooni korterite omanikkond tulevikuvisioonide alusel kahte gruppi. Pooled on alalhoidlikud, eelistades olemasolevat kohendada ja parandada, teine pool peab võimalikuks ja ka mõistlikuks tõsisemaid muutusi, radikaalsemad ka olemasoleva lammutamist ja uusehitisi.
Ostetakse hästi
Need kaks gruppi jagunevad omakorda kolmeks – neid, kes muutusi ei taha, on nimetatud „säilitajateks” ning neid on selle piirkonna elanike seas 45%, teine pool, kes on mingil moel muutusteks valmis, jaguneb „mõõdukateks” (25%) ja „radikaalideks” (30%).
„Säilitajad” on tugevad Mustamäe patrioodid. Nemad säilitaksid Mustamäe sellisena, nagu see praegu on.
„Radikaalid” olemasolevasse majja investeerida ei soovi, vaid on lammutamise ja uue ehitamise poolt. „Mõõdukad” jäävad nende kahe vahepeale – midagi suuremat võiks ju teha.
Kinnisvarabüroo Uus Maa äärelinna maakler Margit Lipstuhl tõdeb, et korteriostjategi seas ei ole Mustamäe I–III mikrorajoon sugugi põlatud paik. „Noored pered ostavad, Ida-Virumaalt tullakse,” ütleb ta. „Palju on nii, et noored tahavad vanematest eraldi elama kolida ning siis otsitakse vanematele korter sinnasamasse lähedusse.”
Lipstuhli sõnul lähevad sealsed korterid, kui nad ei ole üle hinnatud, üsna kiiresti kaubaks. Ostjale sobiv hind kahetoalise korteri eest on 38 000 – 39 000 eurot. „1962.–1964. aastal ehitatud majas asuva korteri, kui see vajab renoveerimist, ruutmeetri hind on keskmiselt 800 eurot,” sõnas Lipstuhl. „Hinnatakse sealset rohelust. Majad on küll vanad, aga ümbruskond on ilus.”
ELAMURAJOON
50-aastane Mustamäe
Mustamäe I–III mikrorajoonis asuvad enamikus 1960-ndatel ehitatud 4–5-korruselised elamud, kus valdavalt on väiksed 1–2-toalised korterid. Kokku asub seal 103 maja.
Kolme neljandikku majadest haldab korteriühistu, ülejäänuid haldusfirma.
Mustamäe I–III mikrorajoonis on kokku üle 7300 korteri ehk u 7000 korteriomanikku. Omanike hulgas domineerivad eakamad ja suhteliselt vähekindlustatud inimesed. Märgatav osa omanikest on pensionärid, kes elavad korteris üksi või ühe-kahe kaasasukaga.
Allikas: Tallinna ülikooli uuring
