TÄISMAHUS: Poola naftakontsern ihub hammast Neste ja Statoili tanklatele
Peterburis Balti piirkonna nafta ja gaasi kauplemise ning transportimise konverentsil osalenud Orlen Lietuva peadirektor Ireneusz Fąfara kinnitas Poola juhtiva kütusekontserni PKN Orlen kava laieneda Eesti tanklate ärisse.
Seni hoiab poolakaid tagasi üksnes asjaolu, et Skandinaavia ettevõtted on Eestis juba hõivanud kõik esinduslikud müügikohad. Tanklaketi nullist ülesehitamist Orlen ette võtta ei kavatse, vaid soovib osta juba tegutsevat müügivõrku.
Paar aastat tagasi avas Orlen eestikeelse kodulehekülje, millest jäi mulje, et te kavatsete oma bensiinijaamade äriga laieneda Eestisse. Kas teil olid sellised kavatsused?
Jah. Kui Orlen tuli Balti riikidesse, kavandasime piirkonda katvat tanklate ketti. Leedus on meil praegu 35 tanklat, Läti ja Eesti poole me vaatame endistviisi.
Mis takistab teid seda plaani realiseerimast?
Me pole langetanud otsust, kuid see plaan on laual. Äri seisukohalt on teie turg juba täis. Hakata nullist midagi üles ehitama oleks liiga raske ettevõtmine. Ainuke lahendus oleks mingi olemasoleva keti äraostmine.
Nestele ja Statoilile kuuluvad praegu Eestis kõige magusamad müügikohad. Kas te oleksite valmis Eestis alustama vähem silmapaistvate asukohtadega?
Orlen töötab nn premium-segmendis ja seetõttu me vaatame oma bensiinijaamadele samuti premium-asukohti, mida aga pole praegu sellelt väga küllastunud turult saada.
Kuidas mõjutab bensiinituru kokkukuivamine teie kütuste hulgiäri ja arenguid Balti riikides?
Kogu Euroopa elab praegu üle nn diiseliseerumist, samuti ka Balti riigid. Meie eelmise aasta bensiini müük vähenes 5–7 protsenti.
Diislikütust ei saa ju üksi, ilma bensiinita, lõputult palju toota. Mis hakkab toimuma diislikütuse hinnaga?
Me loeme turul toimuvast otse tanklate reklaamtahvlitelt: bensiini ja diislikütuse hinnavahe on väga väike. Samuti tuleb ette, kui diislikütuse hind muutub mõneks ajaks isegi bensiinist kallimaks.
Kuidas te hindate alternatiivsete kütuste väljavaateid?
Gaas on väga selgelt XXI sajandi kütus. Orlen alustab juba väga suure gaasielektrijaama ehitamist. Nagu me teame, kukkus biokütus läbi, sest osutus oodatust palju kallimaks. Poolas avatakse õige pea LNG terminalid, Leedu mõtleb samuti natukene sellele kütusele, kuid Orlen ei hakka LNG-ga tegelema. Kuid gaasi suuri väljavaateid need arengud näitavad küll.
Mis võiks olla tõukeks, et Orleni huvi Eesti turu vastu järsult suureneks?
Mis puudutab hulgimüüki, siis see huvi on väga suur juba praegu, sest meie käes on üle poole Eesti tarnetest.
Ma pean silmas just tanklaäri. Kas see tähendab, et üks kahest, Neste või Statoil peaks mängust välja astuma?
See on tõepoolest nii, sest me peaksime nägema Eesti turul enda jaoks sobivat kohta.
Et Leedu naftatöötleja Mažeikių Nafta enamusaktsionär, Poola PKN Orlen kavatseb osta Eestis, Lätis ja Leedus bensiinijaamu ja ka ehitada uusi juurde, ilmnes majandusbuumi tippajal 2007. aastal. „Aastaks 2012 tahame me saada saja tankla omanikuks Lätis ja teist sada Leedus. Me ei ole veel otsustanud, kui palju tanklaid me Eestisse tahame,” rääkis PKN Orleni jaemüügi juht Wojciech Heydel, vahendas aripaev.ee toona Bloombergi.
Orlen on Kesk-Euroopa suuremaid kütusefirmasid, mis tegutseb Poola, Leedu, Tšehhi ja Saksamaa turul, kuid ettevõtte peamised naftatöötlemistehased asuvad Poolas – Płockis, Trzebinias, Jedliczes, samuti Leedus Mažeikiais – ning Tšehhimaal – Litvínovis, Kralupys ja Paramos. Eestis tegeleb ettevõte peaasjalikult kütuse hulgimüügiga, kuid alates 2010. aastas lõpust hakkas Orlen pakkuma ka kütteõli.
Eestis pakub Orlen Lietuva, endise nimega AB Mažeikių Nafta, rafineerimistehase toodangut, kuhu nafta tarnitakse Venemaa Primorski sadamast Leedu Būtingė mereterminali kaudu.
