Rahvusringhääling valis välja sponsoriteadetega eetrisse saajad
Eile kogunenud Eesti rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu vaatas läbi kõik neile saabunud sponsoriteadete taotlused ja tegi otsuse, millised neist rahuldada. „Laual oli 14 taotlust. Neist spordivallas rahuldati Tartu maratoni, laskesuusatamise Otepää MK-etapi, spordiaasta tähtede ning Euroopa kergejõustikutähtede autasustamise ülekannete sponsoriteadete taotlused. Kultuurivaldkonnas olid rahuldatud taotlused seotud rahvusvaheliste ülekannete õiguste omandamisega, näiteks Viini filharmoonikute uusaastakontsert,” ütles ERR-i nõukogu esimees Agu Uudelepp.
Tema sõnul oli nõukogu taotluste rahuldamisel varasemast rangem. „Kui varem rahuldati pea iga taotlus, mis lauale tuli, siis nüüd enam mitte. Nõukogu on seisukohal, et rahuldatud taotluste puhul peab tegu olema eranditega, neist iga eeltingimuseks peab olema ülekandeõiguste omandamine,” kinnitas ta.
Sponsoriteadete näitamine ERR-i eetris on tekitanud aastaid teravaid vaidlusi nii asutuses endas kui ka rahvusringhäälingu ning erakanalite vahel. Tänavu otsustati selguse huvides kõik järgmise aasta taotlused ühekorraga läbi vaadata. ERR-i juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul tahtis ka nõukogu ise taotlusi ühes pakis saada. „Seni oli nii, et kui mingi suurem spordi- või kultuuriüritus oli tulemas, siis paar kuud enne selle toimumist pidi nõukogu iga kord hakkama arutama, kas sponsoriteabe taotlus rahuldatakse,” kirjeldas ta.
Sponsorteadete taotluste kogumaht järgmiseks aastaks oli 363 minutit, mis on Allikmaa kinnitusel viimase viie aasta kõige väiksem. „Ühelt poolt oleme püüdnud ise seda arvu nii väiksena hoida kui võimalik, teiselt poolt ei ole järgmisel aastal tulemas näiteks suuri spordiüritusi,” ütles ta
Rahvuslik missioon
Sponsoriteadete näitamise küsimuses aga ei valitse ERR-i nõukogus üksmeel. Reformierakondlasest nõukogu liikme Igor Gräzini sõnul on tema juba aastaid seisukohal, et maksumaksja raha eest ei tohiks reklaami näidata, lisaks õõnestab praegune olukord ka reklaamiturgu laiemalt. „Raha korjatakse ära erakanalitelt, ajalehtedelt ja Delfilt, aga see kuulub turuloogika järgi ka neile. Eeldan, et [Eesti] Päevaleht, TV3 ja teised täidavad samuti rahvuslikku missiooni ega tee kõike lähtudes kommertshuvist,” ütles ta.
TV3 tegevjuht Priit Leito sõnas, et praegusel kujul on sponsoriteadete näitamine ERR-is ebaseaduslik ning seaduse rikkumine toimub olenemata, kas taotluste maht on väiksem või suurem. „Seaduse algne mõte oli, et kui reklaaminäitamine käib kaasa EBU (Euroopa ringhäälinguliit – U. J.) toodanguga, siis see on kohustuseks, aga teiste ülekannetega seda õigust minu arvates ei ole,” sõnas ta.
Kõigi taotlustega korraga tegelemine on Leito arvates lihtsalt protseduuri muutmine, mille tulemusena on taotlejatel nüüd lihtsalt pikalt ette teada, et nad eetrisse saavad.
Seaduses suur tõlgendusruum
Seaduse järgi võib ERR-i nõukogu erandkorras lubada reklaami või sponsorteabe edastamist saadetes, kui see kaasneb rahvusvahelise suursündmuse ülekandeõigusega, mis omandatakse Euroopa ringhäälinguliidu vahendusel või kui see kaasneb avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuva kultuuri või spordi suursündmuse ülekandeõigusega.
Millised on aga need sündmused, on suuresti tõlgendamise küsimus. Sellega nõustus ka ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa. „See otsus on subjektiivne, aga seadus sellise võimaluse annab,” tõdes ta. Erakanalite arvates on ERR seadust tõlgendanud liiga liberaalselt ning saanud selle eest materiaalset kasu.
