TÄISMAHUS: Seeder ei taha tuhandetele metsaomanikele enam Natura-toetust maksta
Eestis on praegu pea 4800 metsaomanikku, kes saavad piirangutega leppimiseks kompensatsiooni.
Põllumajandusminister tahab enda käsutada olevatest vahenditest toetuste maksmisele lõpu teha.
Kas ja kuidas Natura-toetuste maksmise süsteem muutub, peaks paika saama alles 2014. aastaks.
Euroopa Liidu toetusraha jagamiseks uut maaelu arengukava (MAK) koostav põllumajandusministeerium on pahameelest marru ajanud tuhanded metsaomanikud, kes kardavad ilma jääda senistest Natura-toetustest.
Nimelt tuli põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder hiljuti lagedale ettepanekuga mitte toetada aastateks 2014–2020 koostatavast MAK-i eelarvest üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 aladel asuvaid erametsi ja põllumaid.
Ligi 12 000 metsaomanikku
Ühtekokku puudutab Seederi põhimõtteline muudatusettepanek enam kui 82 000 hektarit looduskaitseliselt väärtuslikku metsa ja ligi 12 000 metsaomanikku, kel on õigus oma maatükil kehtivate piirangute tõttu saamata jäänud tulude eest riigilt kompensatsiooni küsida. Tõsi, erametsakeskusest on taibanud tänaseks toetust küsida vaid ligi 4800 maaomanikku.
Tuntud metsamees ja erametsaomanik Taavi Ehrpais rääkis, et tema metsadest on Natura-alade võrgustikku kantud paarkümmend hektarit. Looduskaitseliste piirangute talumise eest on ta igal aastal kompensatsiooniks saanud arvestatavad 2000 eurot toetust.
Olgu siinkohal märgitud, et Eesti keskmine nn Natura-metsa eest saadav toetus jääb 450 euro kanti ning tänavu ületab kõigi taotluste maht 3,9 miljonit eurot.
Ehrpaisile on Natura-toetuse võimalik kadumine täiesti vastuvõetamatu. „Sellisel juhul oleks looduskaitse erametsades ju metsaomaniku, mitte ühiskonna kulu,” sõnas Ehrpais, kes ei suudaks isegi halvimas unenäos Natura-toetuste kadumist ette kujutada. „Natura-toetus on erametsas õiglane toetus, sest riigi poolt seatud looduskaitselised piirangud peavad olema maaomanikule kompenseeritud.”
Põllumajandusminister kommenteeris, et tõstis metsaomanikes segadust külvanud ettepaneku lauale, kuna samal meelel on ka enamik uue MAK-i väljatöötamisse kaasatud huvigruppidest. „Me ei taha Natura-toetuste maksmise lõpetamist – küsimus on lihtsalt selle rahastamise allikas,” kostis Seeder. Ta viitas, et Natura-alad on puhtalt keskkonnakaitseline teema ning ühtse põllumajanduspoliitikaga pole sellel midagi pistmist. „Need alad moodustati omal ajal ju keskkonnaministeeriumi initsiatiivil, kellel on kompensatsioonide maksmiseks samuti kasutada nii oma eelarve kui Euroopa Liidu vahendid,” osutas Seeder, miks ta ei taha uuel rahastusperioodil enam oma võimuala vahenditest Natura-toetusi maksta. „Kes otsustab kaitsealasid moodustada ja piiranguid kehtestada, see peaks ka piirangute kehtestamise kompenseerimise eest muretsema. See pole ju loogiline, et üks ministeerium otsustab piirangud ja teine maksab selle kinni,” põhjendas ta.
Seeder lisas veel, et Natura-toetustest alles jääva raha arvel, mida näiteks järgmisel aastal lõppevaks rahastamisperioodiks oli, saaks uuel rahastusperioodil senisest enam panustada hoopis põllumajanduse negatiivse keskkonnamõju neutraliseerimisele: teha investeeringud keskkonnasäästlikku tehnoloogiasse, toetades näiteks uute nõuetekohaste sõnniku- ja lägahoidlate rajamist nitraaditundlikel aladel.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, kelle kaela Seeder nüüd Natura-toetuste maksmise veeretada tahab, oma kommentaaris uutest kohustustest midagi kuulda ei tahtnud. Selle asemel oli ta hoopis kindel, et jutud Natura-toetuste lõpetamise soovist on pigem infomüra.
„See oleks varasemalt riigi poolt antud lubadustest taganemine, kui nüüd põllumajandusministeerium tahaks äkki Natura-toetuste maksmise lõpetada,” leidis Pentus-Rosimannus ja lubas kindlasti selle eest seista, et Natura-alade moodustamisel metsaomanikele ja poollooduslike koosluste hooldamiseks lubatud toetused kuskile ei kaoks.
„Tegu on toetusega, mida makstakse MAK-i alusel põhjusel, et Natura eesmärgid ja kaitsealade moodustamise põhimõtted on nii Euroopa Liidu tasandil seatud,” viitas keskkonnaminister. „Natura metsatoetuste suurus on ainult kaks protsenti MAK-ist välja makstud toetustest, selle kaotamise negatiivne mõju loodusele ja loodusväärtuste hoidmisele võib olla aga hindamatu.”
Täna Natura-toetuste asjus valitsusele ühispöördumise läkitavad Eesti erametsaliit, Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) ja kotkaklubi leiavad, et Seederi ettepanek on vastuolus nii nende kui ka EL-i arengustrateegiatega. „Vajadust jätkata Natura 2000 aladel toetuste maksmist rõhutab tänavu valitsuse poolt heaks kiidetud looduskaitse arengukava aastani 2020,” osutas EKO esindaja Liis Kuresoo.
„Looduskaitse arengukava peab väga oluliseks toetusmehhanismi stabiilsust ja pikaajalist säilimist, mistõttu pole Natura-toetuste maaelu arengukavast väljajätmine põhjendatud.”
Kuresoo tõi ühtlasi esile, et ka EL-i elurikkuse strateegia aastani 2020 näeb ette liidu fondidest looduskaitseliste tegevuste rahastamise suurendamist. Seejuures peavad põllumajanduspoliitika raames makstavad toetused aastaks 2020 oluliselt parandama haruldaste metsatüüpide ja liikide seisundit. „Läbi MAK-i on nende looduskaitseliste meetmete rahastamine otstarbekam, riigi maksumaksjale soodsam ning Euroopa Liidu üldise lähenemisega ühtivam,” tähendas Kuresoo.
Seeder avaldas lootust, et uue MAK-i raha jagamise põhimõtted saavad selgeks vaieldud ja kava kinnitamisvalmis enne 2014. aasta algust. Ehk sisuliselt peaks alles siis Natura-toetuste saajatel selgus majja saama, kas ja kuidas senine toetuste maksmise süsteem muutub.
MAHT
Toetus vähemalt 0,3 hektari pealt
Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse siht on kaitsealuse metsa säästva kasutamise soodustamine, kompenseerides saamata jäänud tulu.
Toetust võib taotleda vähemalt 0,3 hektari suuruse metsaala kohta, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal ja on kantud keskkonnaregistrisse. Taotleja peab täitma aasta jooksul taotluse esitamise tähtaja esimesest päevast alates spetsiaalseid looduskaitseseadusest ja metsaseadusest tulenevaid nõudeid.
Praeguse seisuga on Eesti kaardile kantud üle 82 000 hektari toetusõiguslikku erametsamaad, millest enam kui 13 000 hektarit asub range kaitsekorraga sihtkaitsevööndis ning ülejäänud osa piiranguvööndis, hoiualal või plaanitaval kaitsealal.
Tervikuna on erametsakeskuse hinnangul Natura-toetust võimalik saada ligi 12 000 metsaomanikul, samas on keskusele tänavu esitatud vaid ligi 4800 taotlust. Taotluste kogusumma ületab seejuures 3,9 miljonit eurot.
Toetuse määr sihtkaitsevööndis on 110 ning piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal 60 eurot hektari kohta.
MEENUTUS
Rahvaliitlased tegid kägu
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder meenutas, et Natura-toetuste maksmine kirjutati kehtivasse maaelu arengukavasse sisse ajal, kui nii keskkonnaministeerium kui ka põllumajandusministeerium olid Rahvaliidu valitseda. Keskkonnaministeerium oli siis Natura-alade laiendamise tuhinas lubanud maaomanikele ka väärilist kompensatsiooni. Kui toetuste maksmise aeg kätte jõudis, leiti, et selleks pole raha ei riigieelarves ega polnud selleks võimalik sihtotstarbelist raha Euroopa Liidust saada.
Nii otsustatigi Seederi kinnitusel erakonna tasemel ära, et Natura-toetusi hakatakse maksma maaelu arengukava eelarvest. „Sisuliselt võib öelda, et toona tehti lihtsalt kägu – võõrasse pessa sokutati võõras muna,” osutas Seeder.
