Kommertstelevisioonis valimisreklaami keelustamisel ning kampaaniasaadete täies mahus rahvusringhäälingusse viimisel pääseksid erakonnad küll suure summa maksmisest ja pealtnäha olekski kampaania justkui väiksem, ent teisalt maksaksid eetriaja kinni maksumaksjad.

Võrdne kajastus

Loomulikult poleks ülikalli telereklaami keelustamises ning selle asemel debattide korraldamises midagi halba – diskussioonisaated aitavadki riigi käekäigust huvitatud inimestel oma otsust langetada.

Kui mõistlikuks peavad aga erakonnad ise reklaamikeelu mõtet?

Kui Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke sõnul on see intellektuaalselt huvitav idee, siis IRL ütleb otse, et poliitreklaami keelustamist eratelekanalites ei toeta.

Keskerakonna pressiesindaja Taavi Puki sõnul on süsteemi väljatöötamine äärmiselt keeruline ning tekib küsimus, kas erakondadele suudetakse tagada võrdne kajastus. „Ilmselt leidub ka neid, kes ei soovi debatte jälgida ning seetõttu jäävad n-ö kõrvale valimisprogrammide ja -lubaduste arutelust,” viitas Pukk.

Riigikogu liige ja demokraatide ühenduse juht Rainer Vakra leiab, et ideena on õige asendada loosungitest kubisev reklaam riigitelevisioonis poliitiliste ja sisuliste aruteludega. „Kahjuks leiavad suurerakondade kampaania juhid kindlasti uue ja võib-olla maksumuselt veel kallima lahenduse, kuidas oma lihtsustatud ning pahatihti ka sisutu sõnum valijani viia,” ütles Vakra.

SDE tegevjuht Piret Hartman viitas, et praegu maksab maksumaksja niikuinii suure osa kampaaniast kinni: „Piirangute seadmisel oleks selle maht loodetavasti mitu korda väiksem.” Enamik erakondi ei ole selgesõnaliselt valmis minema kaasa ka ettepanekuga kehtestada valimisreklaami kuludele piir. Sellega on päri vaid SDE, kes on pakkunud välja kulude piiriks 400 000 eurot, ning riigikogus esindatud demokraatide ühendus. Teise ettepanekuna käis SDE välja kampaaniakulude sõltumatu auditi tellimise, et parteidel poleks võimalust kampaaniakulusid varjata.

Kontrollimehhanisme peab väga oluliseks ka demokraatide ühendus, „sest teatud kartellierakondade senine käitumismuster soosib kõikvõimalikke trikitamisi”, põhjendas Vakra.

Varjatud reklaam

SDE soovib kampaaniakuludele ülempiiri kehtestamist juba enne tuleva aasta kohalikke valimisi. „Loodame, et olukorras, kus järjest teravamalt tõstatuvad küsimused erakondade rahastusallikatest, saavad ka kulutuste eesrindlased koalitsioonis aru selliste piirangute vältimatusest. Lõppeks on loogika lihtne: kui ei ole võimalust kampaaniakuludega hulluks minna, on palju väiksem ka kiusatus kahtlastest allikatest raha otsida,” rääkis SDE peasekretär Indrek Saar.

Teised erakonnad eelistaksid pigem kulukamatele reklaamiliikidele mahupiiri kehtestamist. „Põhimõtteliselt võib kaaluda ka valimiskampaania kuludele ülempiiri seadmist, kuid sellisel juhul on algusest peale vaja läbi mõelda ja fikseerida, mis on valimiskampaania kulud ja kuidas toimivad mõistlikud järelevalve mehhanismid. Meenutan, et IRL-i ettepanekul keelustati välireklaam,” ütles IRL-i peasekretär Priit Sibul.

Taavi Pukk kinnitas, et kindlasti ei karda Keskerakond valimisi korraldada väiksema rahaga, sest eelmised riigikogu valimised tõestasid tema sõnul, et partei suutis konkurentidest väiksema kampaaniaga teha väga hea tulemuse. Ta lisas, et Keskerakonna meelest on mõistlik kaaluda hoopis mahupiiranguid – näiteks telereklaami sekundipiirangut või välireklaami ruutmeetri piirangut.

Ükskõik milline ettepanek võib aga igal juhul kaasa tuua ka varjatud reklaami, meenutagem kasvõi 2005. aastal ilmunud K-kohukesi. Loomulikult võib ka täiesti „ootamatult” tekkida osaühing, kes on just mõne erakonna maailmavaate kandja ning tahab selle propageerimiseks valimiste eel teles reklaamklippe näidata.KommentaarUrmas Oru
Kanal 2 juht

Kui erakanalis tahetakse mahupiirang kehtestada, siis sisuliselt tähendab see seda, et iga reklaamisekund läheb sellele poliitikule tohutult palju kallimaks. Kui meil on vähem müüa, siis tekib ju defitsiidi olukord, kus me ilmselgelt tõstame kohe hindu. Ega siis raha võtmata ei jää. Siis võetakse seesama raha lihtsalt vähema koguse ees.