Tarbija vajab huvide kaitseks kohtuvälise vaidlustamise võimalust
„Kohtuvälise vaidluse võimalus on üks tarbijate põhiõigusi Euroopa Liidus,” kinnitas eile Eestit külastanud Euroopa Komisjoni tarbijastrateegia ja rahvusvaheliste suhete üksuse juht Carina Törnblom. „Eesti on tarbijate õiguste tagamisel veel poolel teel, olete meie uuringute kohaselt selles alla Euroopa Liidu keskmist.”
Näiteks on meie põhjanaabrite juures Skandinaavia maades juba 1970-ndatest aastatest alates sisse seatud eraldi institutsioon, tarbijaombudsman, kelle poole inimesed saavad oma kaebustega pöörduda, kes saab pidada läbirääkimisi ettevõtetega ja arendada seeläbi tegevuspraktikat. Kuid samas saab ombudsman tavatarbijaid ka kohtus esindada, nii et inimestele on see tasuta, selgitas eile Tallinnas tarbijakaitseameti korraldatud konverentsil esinenud Taani tarbijaombudsman Henrik Øe. Hiljuti esindas ta Taani riigikohtuni välja ühte 92-aastast pangaklienti, keda pank oli petnud, ja võitis vanainimesele välja kompensatsiooni.
Ent lisaks tarbijaombudsmanile on Taani tavatarbijatel võimalik oma kaebustega pöörduda veel eraldi selleks loodud kohtuvälise organi poole lahendite saamiseks. Need kogud on loodud eraldi majandussektorite kaupa. Näiteks on olemas eraldi organ pangaklientide jaoks: Taani pangateenuste kaebuste komisjon. Sellesse komisjoni kuulub muude spetsialistide kõrval näiteks ka üks riigikohtu kohtunik ja otsused on pankadele järgimiseks. Kui pank saab komisjonilt hukkamõistva otsuse, kuid ei soovi seda järgida ja tahab ikkagi kohtusse minna, siis saab inimene riigi kulul õigusabi raames endale kaitsja.
See kõik eeldab, et ettevõtjad mõistavad eneseregulatsiooni vajadust. Euroopa Liidu spetsialistide sõnul tuleb tark eneseregulatsioon kõigile osapooltele lõppkokkuvõttes odavam kui kohtus käimine: nii tarbijale, ettevõttele kui ka riigile.
Tehingud on kaldus
Ka Euroopa tarbijaliitude ameti esindaja, vanemjurist Konstantinos Rossoglou nimetab praeguseks peamiseks probleemiks ettevõtete poole kaldus tehinguid, mille tegelikust mõttest tavatarbija ei saa aru, kui tahes usinalt ta lepingu juriidilist teksti ka ei loe. „Lepinguid teevad juristid juristidele, tavatarbijale jäävad need tihti hoomamatuks,” sõnas Rossoglou. Tema sõnul on majanduskriis kasvatanud tarbijate kaebuste arvu ja vajadust parema regulatsiooni järele. „Just finantsteenuste puhul on eneseregulatsioon olnud tarbija jaoks katastroofiliste tulemustega,” tõdes ka Rossoglou.
„Me tahame tarka regulatsiooni, millest võidavad kõik osapooled. See tähendab jagatud vastutust,” kinnitas Euroopa Komisjoni esindaja Törnblom. Tema sõnul plaanivad nad uusi regulatsioone praegu just pankade tegevuse kohta. Seda sektorit peab Törnblom üheks problemaatilisemaks. Eriti puudutab see haavatavaid gruppe, nagu vanemaid ja väiksema sissetulekuga inimesi, ja panga suhteid nendega, selgitas Törnblom.Taani ombudsmanPangad ei tohi teha ebaõiglaseid lepinguid
Eesti Päevaleht tõi hiljuti näite vanaprouast, kes jäi oma kodust ilma, kuna see võeti temalt kui lisatagatise andjalt ära laenu võtnud abielupaari võla katteks. Mäletatavasti oli Danske Banki (endise Sampo panga) tüüplepingus sees klausel, millega sellele allkirja andnud vanadaam lubas anda oma kodu pandiks ka abielupaari tulevikus võetavatele laenudele.
Taani tarbijaombudsmani sõnul võib selline olukord minna vähemalt Taanis ebaõiglase tehingu seaduse alla, mis annab aluse sellise lepingu sisu tühistada. „Ei ole oluline, et inimene on sellele allkirja andnud,” selgitas ta. Nõuda saab nii konkreetse lepingu tühistamist kui ka seda, et selliseid lepinguid enam ei tehtaks. „Tulevaste laenude tagamise kohustuse panemine pandi andjale, teda nendest teavitamata, on ebaõiglane,” kinnitas Øe. „Inimene peab saama nõuda, et temalt nõutud summast arvestatakse maha see summa, mille laenamisest ei teavitatud.”
