Lemmikute hammaste eest hoolitsemine on ülioluline

Oktoobri lõpus toimunud veterinaarmeditsiini konverentsil pandi väikeloomade puhul põhirõhk hambahaigustele.

Igapäevast ülevaatust tehes leiavad loomaarstid, et hammast ümbritseva koe põletik on üks lemmikloomi sagedamini vaevavaid haigusi. Üle kolme aasta vanustest loomadest ligi 80 protsendil koertel ja 70 protsendil kassidel on hammast ümbritsevas koes mingi astme põletik.

Kuigi suuprobleemid on sagedased, näitavad Euroopas tehtud uuringud, et vähem kui viis protsenti koera- ja kassiomanikke teab looma võimalikust haigestumisest. Haigestumise kergem vorm on igemepõletik ehk gingiviit. Igemepõletikku põhjustab igemepiiril olev hambakatt, kleepuv mass, mis koosneb toiduosakestest, bakteritest ja bakterite jääkproduktidest. Hambakatus on üle 300 eri bakteriliigi. Kõige rohkem kattu koguneb ülahammaste põsepoolsele pinnale. Keel puhastab hammaste sisepinda ja ülemiste hammaste sisepind alumiste välispinda. Igemepõletik on õigel ajal ravitav ja ärahoitav, kui järgida suuhügieeni.

Ravimata igemepõletik süveneb ja sellest areneb parodontiidi-nimeline haigus. Parodontiit on progresseeruv hammast ümbritseva koe põletik, mille tagajärjel hävib hamba kinnituskude. Sülje mineraalid mineraliseerivad hammaste katu ja moodustub hambakivi. Katt ja hambakivi lükkuvad igeme alla, tekitades eriti head tingimused hammast ümbritsevat kudet lagundavatele bakteritele: kude muutub põletikuliseks, ige taandub, hammaste kinnitussidemed lõtvuvad, hambajuurt ümbritsev luu kaob. Hammast toetava koe hävimine põhjustab hammaste logisemise ja lõpuks langevad need välja. Parodontiiti esineb sagedamini väikest kasvu ja eakamatel koertel, mis on osalt seotud nende toidu pehmema konsistentsiga ja väiksema huviga närimiskontide vastu. Oma osa on ka organismi vastupanuvõimel. Põletikuline suu on hea bakterite varasalv ja bakterid pääsevad veritsevate igemehaavade kaudu vereringesse. Kõige tuntum süsteemne tüsistus on endokardiit. Koerad ei näita valu välja, kuigi neil võib olla kaugelearenenud parodontiit. Kaugelearenenud haiguse puhul paneb omanik tavaliselt tähele suust tulevat halba lõhna, igemete veritsust, käpaga suu kratsimist, huulevoltide põletikku, kõvast toidust keeldumist.