Tee-Maxi juhatuse liige Tauri Berg märkis, et suure osa summast ehk 270 000 eurot on ta Tallchartile ära maksnud, ülejäänud summaga viivitamise põhjuseid on ta selgitanud. Berg viitas, et ka talle ollakse võlgu. „Plaanin 2013. aasta alguseks võlgnevused likvideerida. Peatöövõtja Tref Nord on kontrollinud, et kogu raha, mis nad mulle on kandnud, läks Tallchartile edasi,” selgitas Berg.

Berg põhjendas tekkinud probleemi sellel suvel valitsenud erakorraliste ilmaoludega, kus sademeid oli tavapärasest 35% rohkem. „See on minu kui alltöövõtja ja ehitaja risk, et ilmastikuolude tõttu läks töö ja materjali hulk suuremaks sellest, mis mulle peatöövõtja poolt maksti,” nentis Berg.

Peatöövõtjat Berg ei süüdista. „Selleks ju alltöövõtjaid kasutataksegi, et enda riske maandada,” viitas Berg. Küll aga võiks tema hinnangul võtta enda kanda rohkem riske tellija.

Maanteeameti Põhja regiooni ehitusosakonna peaspetsialist Allan Toim ütles, et riigihankeseaduse järgi ei pea tellija uurima alltöövõtja finantsilist tausta. „Peame vaid kindlaks tegema, kas alltöövõtjal on litsents, ja seda me oleme kontrollinud,” viitas Toim.

Jaanus Virro hinnangul peaks aga ka alltöövõtjat kontrollima. Kuigi krediidiinfo järgi pole Tee-Maxil maksuvõlga, on Bergi mitmel korral kriminaalkorras karistatud: Berg pidas Tartus skandaalset arvevabrikut, aidates kümnetel ettevõtjatel säästa miljoneid maksukroone.

Tref Nordi juhatuse esimeest Mikk Päärut ei õnnestunud eile tabada, emafirma AS Tref juhatuse esimees Andres Gailit ei osanud aga konkreetset probleemi kommenteerida.

Kõige suuremaks probleemiks peavad aga nii ametnikud kui ka ettevõtjad seda, et riigihankeseaduse järgi on kohustus valida kõige odavama pakkumuse teinud ettevõte. Sellega viiakse hind võimalikult alla, peatöövõtja hakkab skeeme välja mõtlema ja lõpuks kaotavad alltöövõtjad.

Probleemsed tee-ehitused

„Pealnägijas” oli aprillis lugu ehitusettevõtte Stoneron võlausaldajate koosolekust. Stoneron hakkas 2011. aasta algul oma partneritele Loo–Maardu lõigul võlgu jääma. Firma väitis alguses, et peatöövõtja Merko ei maksa neile, kuid Merko esindaja kinnitas, et pole neile kunagi maksmata jätnud. Tänavu märtsis oli Stoneron lõplikult maksejõuetu. Mõned rahata jäänud kahtlustasid, et Stoneroni osanikud Mikk M. ja Martin K. on tegelikult Merko tankistid. „Pealtnägijas” nimetas Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukas seda oletust vandenõuteooriaks.

Samas istus Martin K. korraga kahel toolil: oli Stoneroni omanik, aga ühtlasi esindas Peterburi teel projektijuhina Merkot. Agukase sõnul oli Merko sisuliselt sundseisus: ta pidi Martin K.-ga koostööd tegema. Põhjus on riigihangete tingimustes, mis seavad üliranged kvalifikatsiooninõuded. Näiteks Loo–Maardu lõigu projektijuhil pidi olema peale erialase kõrghariduse ka kümneaastane töökogemus ja kontol vähemalt kaks 100-miljonilist projekti.

Agukase ütles ka aprillis, et Merko saab Maardu–Loo lõigult oma ajaloo ühe suurema kahjumi. Seda miinust kasvatab veel summa, mille nad pidid Stoneroni tegemata tööde eest juurde maksma. Kokku on võlausaldajaid üle 50 ja võlgu kokku üle 800 000 euro.