TÄISMAHUS: Tallinna eelarves volikogu palk kasvab, kultuuriväärtused kaotavad

Avalike suhete eelarve kasvab ligi kolmandiku võrra, Tallinna TV saab lisaks 70 000 eurot.

Linnapea Edgar Savisaar kiitis eelmisel nädalal tuleva aasta linnaeelarve eelnõu vastu võttes ja seda volikokku saates, et eelarve prioriteetideks on „lapsed, sport ja ühistransport”. Eile avalikustatud eelarvet lähemalt uurides selgub, et jah – tõesti: lasteaiakohti tuleb juurde ja lasteaednike palka tõstetakse, samuti tuleb tasuta ühistransport ja Tondiraba jäähall, kuid paraku kaasnevad sellega ka kaotused.

Kes võidavad?

Avalike suhete eelarve kasvab lausa kolmandiku võrra. Sel aastal kulus linnaosalehtede, Pealinna, Stolitsa ja muu linnameedia peale umbes 1,6 miljonit eurot (kõik 2012. aasta andmed võetud Tallinna kodulehelt 9.11 avaldatud täpsustatud eelarve tabelist – toim). Järgmise aasta eelarves on avalikele suhetele aga ette nähtud juba üle kahe miljoni euro. Kasv umbes 440 000 eurot ehk 27,8%.

Tallinna televisioon, mis sel aastal sai umbes 2,9 miljonit eurot, võtab järgmisel aastal 70 000 eurot rohkem. Kasv 2,4%.

Kuigi linna finantsdirektor Katrin Kendra kinnitas eelmisel nädalal, et linnaametnike palgad ei kasva ja võidavad vaid sotsiaaltöötajad, filharmoonikud ja raamatukoguhoidjad, näitavad eelarvenumbrid muud. Eriti kopsakas palgakasv ootab linnavolikogu. Linnavolikogu palgakulud oli sel aastal ümmarguselt 388 000 eurot. Tuleval aastal saavad kaks korda kuus kogunevad volikogulased 85 000 eurot rohkem. Kasv 15,5%. Kui tegu pole palgatõusuga, tähendaks see olulist personali kasvu. Kumma variandiga tegemist on, selgub loodetavasti peatselt.

Palgalisa on oodata ka linnavalitsusel. Sel aastal kulus nende palgaks umbes 276 000 eurot. Tuleval aastal on neile ette nähtud 10 000 eurot rohkem. Kasv 3%.

Linnakantselei – kus töötavad muuhulgas linnapea ja abilinnapeade nõunikud – palgad kasvavad eriti jõudsalt. Kui sel aastal kulus nõunike tasustamiseks 4,8 miljonit eurot, siis tuleval aastal saavad nad ligi pool miljonit eurot rohkem. Kasv umbes 10%.

Tallinna munitsipaalturud haukavad järgmisel aastal eelarvest lausa 35% rohkem. Sel aastal kulus linnaturgudele 392 000 eurot, tuleval aastal saavad nad üle 130 000 euro rohkem. Seejuures kasvavad turgude palgakulud veelgi enam – turufunktsionääride palgakulud on tänavusega võrreldes 48% suuremad.

Selle juures kõlab linnapea välja hõigatud lasteaednike neljaprotsendine palgatõus lausa naeruväärselt. Lasteaednike palkadeks annab linnavalitsus tuleval aastal juurde miljon eurot.

Võib julgelt öelda, et lasteaednikud ei ole kindlasti linnavalitsuse prioriteetide nimekirjas – üksnes avalike suhete eelarve kasvu ja linnakantselei töötajate palgakasvu arvelt saanuks lasteaednike palgatõusule teise miljoni lisaks.

Kes on kaotajad?

Kui lasteaednikke võib kaotajaks pidada tingimisi, kuna väikese eelarvekasvu nad siiski saavad, siis mõnes teises valdkonnas on pilt oluliselt kurvem.

Suurim kaotaja on kultuuriväärtuste ameti haldusala, mis kaotab eelarvest 2,4 miljonit eurot ehk lausa 18%. Möödunud aasta umbes 16 miljoni eurone eelarve on kahandatud 13,7 miljoni euroni. Linnavalitsuses on plaanis kultuuriväärtuste valdkonnaga mitmeid vangerdusi, mis osaliselt puudutavad osa ametikohtade tõstmist linnaplaneerimisameti valdkonda. Paraku ei liigu sugugi kogu kultuuriväärtuste ametilt ära võetud raha linnaplaneerimisse. Linnaplaneerimine saab juurde vaid 200 000 eurot. Seega on näha, et kultuuriväärtuste ameti raha liigutati mõnda teise, linnavalitsusele prioriteetsemasse valdkonda, nagu avalikud suhted, linnameedia, linnajuhtide palgakulud.

Rahas kaotab ka spordi- ja noorsooamet, mille eelarvet kärbitakse 16,5 protsendi võrra. Osaliselt kompenseerib seda kindlasti Tondiraba jäähalli ehitusse investeeritav summa, kuid see ei muuda tõsiasja, et tegevuskuludeks on spordi- ja noorsooametil tuleval aastal tänavusest 12,5 miljonist eurost umbes kaks miljonit eurot vähem.

Kolmas kaotajate katagooria on vähekindlustatud pered. Alates 2009. aastast on Tallinn maksnud vaestele peredele soojuse hinnatõusu kompensatsiooni. Seda maksti toimetulekutoetusele sarnastel alustel ja selle aasta eelarves kulus toetusteks 593 000 eurot. Veel suvel rääkis abilinnapea Arvo Sarapuu sellest, et toetus on väga vajalik. „Kuna soojuse hind on aastate lõikes oluliselt tõusnud, siis olime ka valmis selleks, et kodusooja hinnatõusu kompensatsiooni vajajate arv tänavu suureneb. Seda kinnitas ka toimetulekutoetuse saajate arvu kasv,” ütles Sarapuu juunis. Paistab, et praeguseks on linnavalitsus prioriteedid ümber hinnanud ja alates uuest aastast ei maksa linn seda toetust enam üldse. Kokkuhoid on üle poole miljoni euro.KommentaarTulekul on valimised

Madis Kübar
Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees (IRL)

2013. aasta Tallinna eelarve on selgelt motiveeritud oktoobris toimuvatest valimistest. Sellest annavad tunnistust jätkuvalt kasvavad meediakulud. Eelarvega on ette nähtud ligi kolm miljonit eurot Tallinna TV käigushoidmiseks ja kaks miljonit eurot avalikele suhetele. See teeb kokku umbes viis miljonit eurot propagandale, mis tähendab selle aasta kasvu enam kui 10%.

Koolieelsete lasteasutuste remondiks on eraldatud kõigest 4,6 miljonit eurot. Hea on tõdeda, et seda on rohkem kui 2012. aastal, aga võrdlusena meediakuludega on selge, et prioriteet ei ole tänaseks lasteaedades tekkinud probleemide lahendamine, vaid...

Samuti on märgatavalt kukkunud investeeringud teedesse ja tänavatesse. Teede investeeringuteks eraldatud summad on konstantselt langenud alates 2005. aastast ja vähenevad järgmisel aastal veelgi. Kui tänavu investeeris linn teedesse 45,5 miljonit eurot, siis järgmisel aastal on see summa 31,5 miljonit eurot. Vähenemine on kolmandik. Samuti neelab tasuta ühistransport 12 miljonit eurot saamata jäänud piletitulu.

Tänane linnavalitsus plaanib kolme aasta tegemata töö teha ära ühe aastaga ning on lubanud ja loodab parandada haridusasutuste ja teede olukorda 20-aastase laenuga Euroopa Investeerimispangalt summas 66,8 miljonit eurot. See aga tähendab selgelt elamist tuleviku arvelt. Vahendeid, mis kulutatakse laenu teenindamiseks, saaks kasutada hoopis lasteaedade remondiks. Kõik laenud tuleb varem või hiljem tagasi maksta ning see tuleb uute lasteaiakohtade, ülejäänud linnatänavate remondi ja tänavavalgustuse arvelt.