Vaba raha uue ajalehe jaoks leidub – näiteks lõpetatakse vaesematele peredele küttehinna kompensatsiooni maksmine. Tänavu oli selle toetuse jaoks ette nähtud ligi 600 000 eurot, kuid tuleval aastal toetust ei maksta. Eesti Päevaleht uuris, kas toetuse maksmine lõpetatakse sellepärast, et linnavalitsuse arvates pole inimestel seda enam vaja, või on põhjuseks rahanappus. Linnavalitsuse pressiteenistus lükkas mõlemad oletused kindlalt ümber.

„Soojusenergia hinnatõusu kompensatsiooniks nähti ette vahendid Tallinna linnavolikogu otsuse „Tallinna linna teine abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale 2011−2012” alusel. Seega oli tegemist ajaliselt piiratud meetmega,” selgitas Pirn.

Eilne Eesti Päevaleht kirjutas ka, et linnavolinikke võib ees oodata palgatõus, sest eelarve järgi suurenevad linnavolikogu palgakulud 15,5%. Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut selgitas eile linna eelarvet ja kinnitas, et volikogu liikmete tasu suureneb 4,8% ja ülejäänud kasv tuleb sellest, et osa eelarveridu tõstetakse ümber.

Eelarveread liiguvad

„Varem volikogu kantselei alaeelarvesse kuulunud volikogu esimehe palk kajastub tulevast aastast volikogu eelarves, mis viimast ka näiliselt suurendab. Samas ei kasva volikogu esimehe töötasu,” selgitas Vitsut. Toomas Vitsuti möödunud aasta töötasu oli 39 713 eurot. Volikogu selle aasta palgakulud olid 388 000 eurot, tuleval aastal lisandub neile Vitsuti ligi 40 000-eurone palk pluss volikogulaste viieprotsendine palgatõus, mis tuleneb linnavolikogu määrusest. Tallinna linnavolikogus vastu võetud määruse kohaselt on liikme tasu suurus pool Eesti eelmise aasta keskmisest palgast ja see arvutatakse iga aasta 1. märtsil statistikaameti andmete põhjal ümber.

Vitsut nägi tõsiseid puudujääke selles, kuidas ajakirjanik eile ilmunud artiklis kõnealuste eelarveridade ümbertõstmist tõlgendas. „Ilmselt seletati riigi ja omavalitsuse toimimise põhimõtteid üldhariduse raames ühiskonnaõpetuse tunnis, mis ajakirjanik Tuuli Jõesaarel paistab olevat vahele jäänud. Seetõttu on ka palju tahta, et ta aru saaks, kuidas toimub linna juhtimine ja linnavolikogu töö,” ütles Vitsut eile pressiteates.



TAGASIHOIDLIK

Eelarve üldsumma väheneb, aga palgakasvu annab lisaraha

Eesti Päevaleht kirjutas ka, et kultuuriväärtuste ameti eelarve väheneb 2,4 miljoni euro võrra. Kultuuriväärtuste ameti juhataja Aini Härm põhjendas, et eelarve väheneb konservatiivse prognoosi tõttu.

Härm selgitas, et kultuuriväärtuste amet, mille haldusalasse kuulub muuseas ka loomaaed, teenib osa tulusid eri asjaoludest lähtuvalt (loomaaia puhul tõi Aini Härm näiteks ilmaolud, mis võivad külastatavust ja piletitulu muuta). Seetõttu prognoosib amet oma eelarve pigem tagasihoidlikult ja aasta jooksul, kui ürituste tulusid ja muid omatulusid koguneb rohkem, lisatakse need lisaeelarvetega ja kokku tuleb aasta positiivsem, kui oli algul eelarves kirjas.

Sellegipoolest on näha kärpimist: möödunud aasta detsembris esitatud eelnõus oli kultuuriväärtuste ameti eelarveks planeeritud 15,73 miljonit eurot. Tänavu on eelnõus ameti eelarve u 13% väiksem: 13,73 miljonit eurot. Vähenemine tuleneb Aini Härmi sõnul ka eri europrojektide lõppemisest ja eelarveridade ümbertõstmisest, kuid kokkuvõttes sai kultuuriväärtuste amet tema sõnul raha isegi juurde – isegi kuni poolteist miljonit, mis võimaldab muu hulgas tõsta ka kultuuritöötajate palku.