Euroopa IT-ameti juht Krum Garkov: Eesti pole veel eriti popp töökoht
Detsembri algusest Tallinnas tööd alustanud Euroopa Liidu niinimetatud IT-ameti juht, bulgaarlane Krum Garkov räägib, et EL-i palgareeglite tõttu on spetsialiste Tallinna keeruline meelitada.
Panin tähele, et siin korrusel on suurem hulk kontoribokse veel tühjad ja tekib isegi veidi kummituslik tunne. Mis toimub? (IT-ameti peakorter asub Rävala puiesteel Euroopa Liidu maja 6. korrusel – H. R.)
Jah, peakorterist rääkides on see tõesti nii, et suur osa meie kontoripinnast pole veel täidetud. Põhjus on selles, et eelmistel kuudel tegutsesime selle nimel, et saaksime tööd alustada detsembri algusest, ja selleks ajaks pidid kohal olema võtmeinimesed. Järgmistel kuudel asume täitma ka ülejäänud kohti. Jaanuaris kuulutatakse välja konkursid paljudele ametikohtadele ja kõik, kes selle vastu huvi tunnevad, võivad kandideerida. Ideaalne seis on see, kui suveks on täidetud suurem osa meile ette nähtud 45 töökohast ja aasta lõpuks kõik kohad.
Ma olen aru saanud, et Tallinna peakorterisse tööle tulevast esimesest kümnest inimesest koguni üheksa on Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest. Huvitav, miks see nii on?
Enamik on jah uutest riikidest, aga on ka sakslane ja itaallane. Kandideerimistingimused on meil täiesti avalikud ja kandideerida võivad kõikide liikmesriikide kodanikud. Praktilise poole pealt on aga ametil tõsine väljakutse meelitada Tallinna tööle inimesi, kellel on vajalikud oskused ja sobilik taust. Üks põhjuseid on see, kuidas EL-is on korraldatud kompensatsioonimehhanismid (ehk teisisõnu peamiselt palk – H. R.). Nimelt kasutatakse [palga määramisel] iga liikmesriigi jaoks mugandatud koefitsiente ja Eesti koefitsient on liiga madal. Seetõttu on palgatase madalam. Sellised on reeglid, mida peame järgima. Teisest küljest on natuke kahju, et seni on väga vähe inimesi meil tööl Eestist. Strasbourgis on ainult üks eestlane ja Tallinnas peakontoris paar tükki veel. Vabu kohti on veel küllaga ja ootan, et eestlased tunneksid nende kohtade vastu suurt huvi, samas on konkurss muidugi võrdsetel alustel ja rahvuse järgi kedagi ametisse ei valita.
Nii et inimesed, kes tuleksid tööle Tallinna, saaksid märgatavalt madalamat palka kui need, kes töötaksid ametis täpselt samal ametikohal, ainult et asukohaga Strasbourgis?
Just. Võrdluspunkt on Brüssel, mille koefitsient on 1, Tallinna koefitsient on kusagil 0,7. Prantsusmaal kõrgem. Lõppkokkuvõttes aga sõltub kõik ikkagi inimeste enda eelistustest ja valikutest, kuhu ta tööle tuleb, mitte palgast siin või sealpool piiri. Tallinn ei ole veel eriti populaarne sihtkoht EL-i institutsioonides töötajatele. Meie olemegi ju esimene selline institutsioon, mis siin tööle asunud. Meil on võimalus Eestit reklaamida ja küllap siis olukord muutub ka.
Miks te ise otsustasite sellele kohale kandideerida?
Mul on olnud mitmeid võimalusi ehitada üles uus organisatsioon täiesti nullist. See oli lihtsalt üks järjekordsetest võimalustest teha midagi, milles ma olen enda meelest hea.
Mida teie perekond Tallinna kolimisest arvas?
Ma ise tunnen ennast siin juba nagu kodus. Tegelikult mul polnudki kohanemiseks aega vaja. Mulle öeldi küll, et Eesti ei ole kõige ägedam koht, kus elada: talvel on külm jne. Sofias on praegu aga isegi külmem: miinus 17. Perekond kolib mulle järele kevadel, aga usun, et ka neile meeldib siin. Ma ise naudin küll Tallinna, käin peaaegu iga päev vanalinnas jalutamas. Linnast välja aga pole ma veel jõudnudki.
Tulite vist Londonist?
Jah, töötasin viimased viis aastat ühes Briti firmas. Enne seda töötasin Hewlett Packardi jaoks ja veel enne seda üle kümne aasta Bulgaaria valitsuses.
Suur osa eestlastest teab, et selline asi nagu IT-amet Tallinnas tööd alustas, aga heal juhul 3% ka mõistab, mida te teete. Tehke see meile palun puust ja punaseks.
Ma oleksin üllatunud, kui isegi kolm protsenti teaks, mida me teeme! Hea küll, lihtsate sõnadega: meie põhiülesanne on pakkuda liikmesriikidele teenuseid kolme üle Euroopa Liidu toimiva IT-süsteemi haldamisel. Need on esiteks viisainfosüsteem, mida kasutavad peamiselt konsulaadid ja saatkonnad üle maailma, et anda välismaalt EL-i reisivatele inimestele viisasid. Tuleb tagada, et liikumisvabaduse põhimõte töötaks.
Teine on Eurodaci süsteem, mida kasutatakse välismaalt tulevate pagulaste ja põgenike jaoks. Me registreerime nende sõrmejäljed, et nende üle arvet pidada. Meie ülesanne on vältida olukordi, kus inimesed küsivad varjupaika rohkem kui ühes riigis korraga. Kolmas ja kõige tuntum asi, millega tegeleme, on Schengeni infosüsteem ja eelkõige selle teine versioon. Seda ei ole veel käiku lastud.
Ehkki oleks pidanud käiku lastama juba 2007. aastal, eks?
See on juba ajalugu. Praegu oleme 2012. aastas ja saame süsteemi lähikuudel käiku võtta. See peab olema töös mai lõpuks. See annab põhilise võimaluse liikmesriikidel üksteisega infot vahetada, võimaldada üleeuroopalist turvalisust ja tugevdada koostööd eri riikide julgeolekuasutuste vahel. Need ongi meie peaülesanded. Pikas plaanis aga peame ka arendama neid süsteeme ja parandama kuluefektiivsust. Ametilt oodatakse ka uute süsteemide arendamist liikmesriikidele. Näiteks tead kindlasti, et räägitakse projektist „Smart borders” (eesti keeles tark piir – H. R.). See on üks potentsiaalseid uusi asju, millega hakkame tegelema kohe, kui vastavad õigusaktid on paika pandud. Meie lõplik ülesanne on aga areneda palju kaugemale. Peame leidma positsiooni tehnoloogia võimaluste ja liikmesriikide huvide vahel. Nii et peame saama selles poolest EL-i kompetentsikeskuseks.
Kui hästi praegu liikmesriikide huvid ja olemasolevate infosüsteemide tase klapib?
Päris hästi, sest liikmesriigid on ise nende loomise juures seisnud.
Aga kas need pole juba aegunud?
(Naerab.) Selles küsimuses taban ma Eesti mõju ja teie IT-alast taset. Küllap oleme Eesti taset arvestades ajast mõnevõrra maha jäänud, aga see ei tähenda, et süsteemid on täielikult aegunud.
Praktilise poole pealt kehtib üks peamine põhimõte: kui see töötab, ära hakka parandama! Jah, muidugi on üks meie eesmärke neid süsteeme arendada.
IT-ameti peakorter on Tallinnas, aga serveripark ja suurem osa töötajaid hoopis Strasbourgis. Kas poleks loogilisem ja mugavam, kui asutus oleks ühes kohas koos?
Teoorias küll. Ent peame arvestama ka reaalsusega. See, et asume kahes nii erinevas kohas, oli poliitiline otsus. Praegu pole see teemaks, et kas amet peaks olema ühes kohas koos.
IT-amet pole teie asutuse õige nimi. Kuidas teid nimetama peaks?
Ameti haldusnõukogu hääletas hiljuti ametile lühinime: eu-LISA ehk European Union Large Information Systems Agency.
Kas peab paika, et alguses kaaluti hoopis Elisa nime?
Jah, nii see oli, aga kahjuks avastasime, et Eestis on samanimeline mobiilioperaator. Seetõttu pidime end ümber nimetama.
Mille järgi võiks hinnata, kas amet on tööle läinud nii, nagu peab?
Minu jaoks on esimene märk sellest, et oleme õigel teel, kui saame kõik süsteemid edukalt üle võetud. See tähendab, et ükski liikmesriik ei saagi aru, kui amet operatsioonid üle võtab. Me ei tohi lubada ühekski hetkeks süsteemide töö lõppemist ega muid ootamatusi.
VIS, SIS ja Eurodac
IT-amet juhib operatiivselt vähemalt alguses peamiselt kolme üleeuroopalist infosüsteemi.
VIS
See on liikmesriikidevaheline viisadega seotud info vahetamise süsteem, mille peamine eesmärk on Schengeni lühiajaliste viisade kohta käivate andmete vahetamine, et lihtsustada viisa taotlemise korda ja takistada viisadega äritsemist. Samuti lihtsustab VIS viisa taotlemise protseduuri, kontrolli territooriumil ja piiriületuspunktides, nende isikute identifitseerimist, kes ei pruugi täita või kes enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, sinna jäämise või seal asumise tingimusi, ja aitab kaasa sisejulgeolekuohu ennetamisel. VIS peaks viie aasta möödudes sisaldama 700 miljonit sõrmejälge.
Eurodac
on pagulaste sõrmejäljeregister.
Euroopasse saabub igal aastal miljoneid põgenikke, kellest suur osa väidab, et ei tea oma nime ega sedagi, millisest riigist nad pärit on. Just selleks, et selliste inimeste üle mingisugustki arvet pidada ja neid tuvastada, on loodud Eurodac.
SIS
ehk Schengeni infosüsteem.
Kõige tähtsam, mahukam ja kriitilisem ameti juhitud süsteemidest. Sellesse andmebaasi kantakse muu hulgas tagaotsitavad isikud, sissesõidukeeluga inimesed, need, keda tuleks varjatult jälgida, kadunud tunnistajad, aga ka varastatud sõidukid, dokumendid, blanketid ja isegi varastatud rahatähed. SIS-i kasutavad kümned tuhanded politseinikud, piirivalvurid ja teised ametnikud üle Euroopa.
Praegu kasutusel olev infosüsteem pärineb põhimõtteliselt aastast 1995, mis tähendab, et see on vananenud nii tehnoloogiliselt kui ka moraalselt. Lisaks sellele, et võrreldes 1995. aastaga kuulub Schengenisse nüüd kaks korda rohkem riike, puuduvad vanas andmebaasis ka uued vajalikud funktsioonid: näiteks biomeetrilised andmed. Uuendatud SIS2 peaks tööle hakkama järgmise aasta mais.
