Taatlemata kiirusmõõturite asjas kahtlustatakse kuut politseinikku
Suured juhid pääsesid, Alvar Ottokar ja viis Ida prefektuuri patrullipolitseinikku on uurimise all.
Märtsis paljastas politsei- ja piirivalveameti sisekontroll Ida prefektuuri liiklustalituses olnud kuritahtliku valetamise: 180 protokolli oli koostatud taatlemata kiirusmõõturi näidu põhjal. Peadirektor Raivo Küüdile tehti ettepanek karistada viit süüdlast, kuid kedagi ei karistatud, ohvreid ei teavitatud, avalikkust ei informeeritud ja lugu pandi kalevi alla.
Alustati menetlust
Pärast seda, kui skandaalne lugu ETV saates „Pealtnägija” ilmsiks tuli, alustas PPA sisekontrollibüroo 6. novembril kriminaalmenetlust väidetava ametialase võltsimise kohta ( KarS § 299 sätestatud kuritegu) – selle kohta, et Ida prefektuuri politseiametnikud on kasutanud taatlemata kiirusmõõturit ja märkinud sellega saadud andmed dokumentidesse. „Tänaseks on kriminaalmenetluse raames saanud kahtlustuse kuus isikut,” ütles Viru ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma. Ta kinnitas ka Eesti Päevalehele teadaolevat infot, et üks kuuest kahtlustuse saanud isikust on nüüd juba endine Ida prefektuuri liiklustalituse juht Alvar Ottokar. Talle esitati kahtlustus tahtlikult teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole ja ametialasele võltsimisele kallutamise eest.
Ülejäänud viie isiku nime ega ka nendele esitatud kahtlustuse sisu ei pidanud Pikma praegu mõistlikuks avaldada. Kedagi ülejäänud viiest kahtlustuse saanud isikust pole ametikohalt kõrvaldatud ja nad jätkavad tööd patrullipolitseinikena. Selles pole midagi kummalist, sest kahtlustus ei pruugi üldse süüdistuseni jõuda.
Kuid inimlikult ebaõiglane on see, et kohe alguses PPA sisekontrollile oma süüd tunnistanud patrullipolitseinikud on kahtlustuse saanud ja võivad halvema stsenaariumi korral minna ka kohtu alla. Seejuures ei täitnud nüüd juba endine Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juht Tarmo Tammiste oma ülemuse Aldis Aluse korraldust ja too omakorda ei kontrollinud, kas on täidetud tema palvet otsida juhtumi põhjustanud Ottokarile teine ametikoht. Nüüd töötab prefektikohalt tagasi astunud Alus PPA-s kõrgepalgalisel nõunikukohal.
Detsembri alguses valmis PPA-s uus distsiplinaarmenetluse kokkuvõte, milles uuriti, miks kedagi ei karistatud. Sellest selgub, et kuigi Alus palus Tammistel kaaluda Ottokari teenistuslikus korras asendamist, jäeti see tegemata. Tammiste sõnul polnud prefektuuris vabu kohti, kuhu Ottokar suunata, sest see tähendanuks teiste isikute muule ametikohale viimist, millega neile oleks liiga tehtud.
Nii Alus kui ka Küüt olid kursis, et Ottokari üleviimine esialgu planeeritud koordinatsioonibüroosse viibis, sest büroo tulevik oli ebaselge. Seetõttu olevat viibinud ka Ottokarile muu töö otsimine. Alus kinnitas, et taatlemata kiirusmõõturi kasutamise pärast määratud trahvide võimaliku tühistamise küsimusest ei rääkinud temaga pärast esimese distsiplinaarjuurdluse lõppu keegi ja sellepärast eeldas ta, et asjale on lahendus leitud.
Üks sisekontrollitöötaja kinnitas, et juhtis pärast distsiplinaarmenetluse lõppu korduvalt Tammiste tähelepanu peadirektori korraldusele Ottokari kohta. Samuti on ta korralduse täitmata jäämisest korduvalt rääkinud sisekontrollibüroo juhi ülesannetes olnud isikuga, kes on sellest omakorda informeerinud peadirektorit.
Järelevalvet polnud
Distsiplinaarmenetlus kinnitas, et otsuse peatäitjaks määratud Tammiste hakkas otsima võimalusi viia Ottokar madalamale ametikohale. Ühtlasi selgus, et järelevalvet Tammistele antud korralduste täitmise üle polnud ja prefekt Alus omal algatusel selgitusi ei nõudnud, kuid korrakaitsepolitseiosakond Tallinnas polnud asjast teadlik ega saanud seda teha.
Otsus: Tammiste on politsei ja piirivalve seaduse § 86 järgi süüdi teenistuskohuste mittetäitmises, kuid tema süütegu on aegunud. Ent Tammiste on oma süüd tagasiastumisega tunnistanud. Juhtunu kohta alustas teenistuslikku järelevalvet ka siseministeerium. Kokkuvõte valmib lähipäevil.
