Jõuluaja loomad ja linnud

Loomadel on jõulu­sümboolikas oluline osa – põhjapõder Rudolfist Jeesus-lapsele padja valmistanud kureni.

Eri maades seostatakse jõulupühadega eri loomi ja linde. Loomad on ajaloolise või mütoloogilise taustaga jõulujuttude olulised tegelased. Põhjapõdrad ilmusid jõulujuttudesse 1807. aastal Henry Livingstone juuniori luuletuse kaudu, kus kaheksa põhjapõtra veavad jõuluvana saani. Praegu teatakse neist kõige rohkem punase ninaga Rudolfit (kes oli küll üheksas põhjapõder ja asendas jõuluööl tavapärast juhtpõtra – toim.). Põhjapõdralegend on arvatavasti saanud alguse vanast Skandinaavia müüdist, milles välgujumal Thori kaarikut veavad kitsed. Põhjapõtrade lendamisoskus tuleneb ilmselt sellest, et kaugel põhjas söövad põdrad meelsasti punaseid kärbseseeni ning käituvad ja liiguvad pärast seda pisut veidralt.

Kaamelid ja eeslid on samuti ajalooliselt jõuludega seotud. Eesli seljas jõudis Maarja koos Joosepiga Petlemma ning just kaamelite seljas tulid kolm hommikumaa tarka Jeesus-lapsukest kummardama.