TÄISMAHUS: Estonian Airi halvav streik võib salajase kohtumise järel ära jääda
Pilootide ametiühingu, liinilendurite assotsiatsiooni juht Rauno Menning ja Estonian Airi juhatuse esimees Jan Palmér kohtusid eile vargsi ja avalikkust vältides, et jõuda kokkuleppele tüliõunaks kujunenud kollektiivlepingus.
„Meie tahe on, et streiki ei tuleks,” teatas Menning eile pärastlõunal enne läbirääkimiste algust üsnagi ootamatult. Vahetult enne jõulupühi vapustas ta ju nii reisijaid kui ka tööandjat otsusega alustada 7. jaanuaril streiki, et sundida ettevõtte juhte sõlmima pilootidele meelepärane ja varem kehtinuga sarnane kollektiivleping.
„Soovime täna (eile – toim) juhatuse esimehe Jan Palmériga kokku saada,” ütles Menning nüüd. „Uus kollektiivleping, isegi ajutine leping võimaldaks streigist loobuda,” saatis pilootide ametiühingujuht ettevõttele positiivse noodi.
Estonian Airile peaks pilootide soov hoiduda streigist ja saavutada kompromiss olema hea uudis. On ju mitmed lennundusasjatundjad pärast streigiteadet kinnitanud, et pilootide töö katkemine tõukaks niigi näruses seisus lennufirma kiiresti pankrotti.
Estonian Airi juhilt Palmérilt ei õnnestunud Eesti Päevalehel eile kommentaari saada, kuid ettevõttest kinnitati, et läbirääkimised toimusid ning kuigi ametiühingu ja firma juhid töötavad samas majas, peeti need mujal, salastatud kohas.
Teised eesmärgid?
Riikliku lepitaja Henn Pärna pakutud läbirääkimised Estonian Airi juhtkonnaga lükkas Menning otsustavalt tagasi, kinnitades, et ta soovib saavutada kokkuleppe ilma vahendajateta. „Meie ei saa riikliku lepitaja pakutud kohtumisel osaleda, sest me ei näe selleks vajadust,” selgitas pilootide ametiühingu juht.
Vahenduspakkumise tõrjumine ajas aga riikliku lepitaja Pärna harja punaseks. „Ma ei näe pilootide ametiühingu tahet kokku leppida,” sõnas Pärn pahaselt. „Kui pilootidel oleks tahe milleski kokku leppida, siis nad tuleksid. Kui hoitakse kõrvale, võivad mängus olla hoopis teised eesmärgid,” lisas ta.
Oma mõistmatust pilootide ja tööandja suhete takerdumise suhtes avaldas ka ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga. „Olukord näib kummaline, sest nii tööandja kui ka ametiühing väidavad selgesõnaliselt, et tahavad kokkulepet, kuid sellegipoolest pole nad omavahel kokku saanud,” lausus ta.
Ühtlasi nimetas ametiühingujuht põhjendamatuks varem Palméri poolt pilootide streigi õigusliku aluse kahtluse alla seadmist. „Tegemist on seadusliku töövaidlusega, mille aluseks on kollektiivlepingu sõlmimine,” selgitas Taliga.
„Hinnangu pilootide nõudmiste seaduslikkusele saab anda üksnes kohus, mitte aga Estonian Airi juhtkond,” lisas ta.
Estonian Air tühistas mullu augustis varasema, 2008. aastal sõlmitud kollektiivlepingu nii, et see lõppeb tänavu veebruaris, ja pakkus uut lepingut. Piloodid aga pidasid tööandja varianti endale kahjulikuks, sest sellega muutuksid tunduvalt ettevõttes seni valitsenud tavad.
Muutus personalipoliitikas
Suurimat vastuseisu põhjustas pilootide seas juhtkonna soov loobuda personalipoliitikas nn vanemusjärjestuse süsteemist, mis eelistab ettevõttes ajaliselt kauem töötanuid. Näiteks tuleb kuupäevaliselt varem tööle asunud piloodile pakkuda eelisjärjekorras võimalust juhtida paremat lennukit ja samuti koolitust.
Kui Estonian Air loobub kommertspõhjustel tehniliselt parematest Embraeri lennukitest, mida juhivad teenekamad lendurid, siis tuleb esmajärjekorras vallandada nooremad piloodid, kes praegu lendavad Bombardieridega. Embraerid pole lennundusturul kuigi populaarsed ning Bombardieridest pole tõenäoliselt võimalik sobiliku hinnaga lahti saada. Estonian Air aga sooviks eelistada just noori piloote, keda pole vaja hakata uue lennukitüübiga lendamiseks lisaks välja õpetama.
Samal ajal kui piloodid peavad nii vanemusjärjestuse põhimõtet kui ka töö- ja puhkeaega puudutavaid nõudmisi tähtsaks lennuohutuse tagatiseks, käsitleb ettevõte varasemat kollektiivlepingut kui nõuet, mis annab ettevõtte personalipoliitika põhimõtete kujundamise ja ellu viimise ametiühingule.Mis saab edasi?Partnerid hoiatavad streigi tagajärgede eest
„Kui streik tuleb, lõpetab Estonian Air tegevuse,” ütleb Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov. „Meil pole mingisugust alust arvata, et teised lennufirmad hakkavad Estonian Airi pankroti korral tema liinidel lendama, mis tähendab, et möödunudsuvise ligi 40 sihtkoha asemel jääb alles vaid üheksa.”
Reisifirmad tunnevad juba praegu Estonian Airi suhtes ebakindlust, sest ühegi järgmisest nädalast hilisema lennu kohta pole täielikku kindlust. „Müüme pileteid Estonian Airi lendudele edasi kliente võimalikust streigiohust informeerides,” rääkis Estraveli turundusdirektor Janika Rikson. „Kui streik tuleb, siis pakume lennufirmast saadavate juhtnööride kohaselt kas raha tagasi või ümberbroneerimist,” sõnas ta ja lisas, et streigi korral lubab Estravel aidata kõikidel nende käest Estonian Airi lennupileti ostnutel leida muu võimalus sihtkohta jõuda.
Lennufirma kodulehelt võis eile osta pileteid ettevõtte oma lendudele kõigest kuni streigieelse 6. jaanuarini. Alates 7. jaanuarist kuni aasta lõpuni seisis sihtkohtade juures kiri, mis teatas, et lend toimub koostöös Estonian Airi partnerlennufirmadega. Ettevõttest kinnitati, et tegemist pole tulevikunägemusega, vaid näpuveaga veebikeskkonnas. Kuna streigiähvardus ilmnes lennupiletite müügil niigi madalhooajaks kujunenud aastavahetusel, on selle tegelikku mõju piletimüügile raske hinnata.
