Maadevahetuse kohtusaaga uus vaatus algab ülehomme
Toomas Annuse kaitsja Leon Glikman: kui üllatusi ei tule, võiks veebruari lõpuks menetlusega ühele poole saada.
Aastaid kestnud maadevahetuse kohtusaaga jätkub esmaspäeval, kui Tallinna ringkonnakohtus hakkavad prokurörid ümber lükkama maakohtu kohtuotsuse seisukohti. Neil on vaja tõestada esiteks seda, et maadevahetused olid ebaseaduslikud, ja teiseks seda, et süüdistatavad ametiisikud said oma ametialaste otsuste eest hüvesid.
Suve lõpus ringkonnakohtule esitatud enam kui 80-leheküljeline apellatsioon sisaldab riigiprokuratuuri suvel tehtud avalduse järgi vaidluspunkte ka jälitustoimingute läbiviimise raamatupidamisekspertiisi ja süüteo kvalifikatsiooni kohta. Enne istungit ei soovinud prokurörid Inna Ombler ja Laura Feldmanis seni tehtud avaldusele midagi lisada.
Ühe süüdistatava Toomas Annuse kaitsja Leon Glikmani sõnul pole apellatsioonis tema jaoks üllatusi, sest prokurörid on põhiosas viidanud esimese astme kohtule adresseeritud süüdistuskõne teesidele. Tema sõnul tuleb prokuratuuril endiselt viidata tõenditele, et altkäemaksu lubati või anti. Kaitsja väidab, et ta pole selliseid tõendeid seni näinud. Teise astme kohtus saab kasutada vaid olemasolevaid toimikuid, kuna tunnistajaid üldjuhul üle ei kuulata ja seda pole taotlenud ka prokurörid. Glikman rõhutas, et tõendeid hindab eelkõige esimese astme kohus. „Vahetu tõendite uurimine oli maakohtus ära, teise astme kohus saab kontrollida vaid dokumente,” ütles Glikman ja avaldas lootust, et kui suuremaid üllatusi ei tule, võiks veebruaris kohtumenetlusega ühele poole saada. Otsuse tegemine võtab muidugi veel aega.
„Veel tuleb arvestada, et otsust ei teinud mitte ainult professionaalne kohtunik, vaid ka kaks rahvakohtunikku, kes korralike inimestena rahva hulgast jõudsid samuti sõltumatule siseveendumusele, et tegu ei olnud seaduserikkumisega,” selgitas Glikman.
Ringkonnakohtus võib minna laias laastus kolme stsenaariumi järgi – kinnitatakse maakohtu otsust, mõistetakse süüdistatavad süüdi või saadetakse maakohtusse menetlemiseks tagasi (iga otsus võib olla kas kõigi süüdistatavate kohta või igaühe kohta eraldi). Tagasisaatmine on tõenäoline, kui prokuratuur suudab ära tõestada, et maakohus jättis mõne tõendi kahe silma vahele. Ka sel juhul tekib „mõistliku menetlusaja” küsimus, teisisõnu küsimus, kui kaua saab see protsess maakohtus veel kesta.
Ringkonnakohtus astuvad maavahetuse kohtuasja osapooled kohtunik Meelika Aava ette.
