Tallinna teede remondiks kuluks 30 miljonit eurot
Teede Tehnokeskuse AS mõõtis ja uuris Tallinna kommunaalameti tellimusel pea sadat pealinna suuremat ja väiksemat tänavat. Uuringu tulemused ebatasasuste ja roobaste kohta ei üllata kedagi, kes on sunnitud Tallinna paljudel tänavatel teeaukude vahel autoga laveerima või bussi loksumist taluma.
Vähe on liiklejatele aga märgata veel üht uuringus tähelepanu saanud teede omadust – kandevõimet. Selgub, et pea viiendik uuritud magistraal-jaotustänavatest, mis on põhitänavate järel tähtsuselt järgmised, pole nõuetele vastava kandevõimega. Mõõtmisi tehti 21 magistraal-jaotustänaval ja selgus, et 18 protsenti kandevõime mõõtmiste tulemusi jäi alla nõutava piiri.
TTÜ teedeinstituudi direktor Andrus Aavik ütles, et katendi tugevus peaks kindlustama tema töötamise kuni tööea lõpuni. „Kui katendi kandevõime ei vasta nõuetele, ei suuda tee kanda tegelikult seal esinevaid liikluskoormusi ja tee laguneb intensiivsemalt,” selgitas ta. Kandevõime taastamine on Aaviku sõnul üldjuhul suuremahuline töö ja nõuab enamiku katendi kihtide või erandjuhtudel ka aluspinnase asendamist.
Kõige nõrgema teekonstruktsiooniga on uuringu järgi Vana-Kalamaja tänava teelõigud, kus kandevõime ei vastanud kohati nõuetele kõigis tee kihtides. Ühtlasi on sel tänaval ebatasane teekate ja kuigi roopaid seal eriti ei ole, vajaks enamjagu tänavast kapitaalremonti. Suurema osa magistraaltänavate kandevõime vastab siiski nõutavale või on isegi üle selle.
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel leidis samuti, et tänavavõrgu seisundit võib põhiosas hinnata rahuldavaks ja heaks. Tema sõnul ei vasta mõningate tänavate teekonstruktsioon kasutusintensiivsusele ja sellest on tingitud ka kandevõime kadumine.
Remonti vajab 38,3 km
Kokkuvõttes selgus uuringust, et remonti vajavad 26 magistraal- ja üheksa kõrvaltänava teelõiku kogupikkusega 38,2 km. On ilmne, et sellises mahus remonditööd ei saa olla odavad.
Uuringus on roobaste likvideerimise hinnaks ilma käibemaksuta arvestatud 44 eurot ruutmeetri kohta, taastusremont maksab 84 eurot ja kapitaalremont 160 eurot ruutmeetri kohta. Kõigi teelõikude remont võiks uuringu koostajate hinnangul kokku maksma minna 30 miljonit eurot. „Remonditööde maksumused on väga üldistavad ja tegelik vajadus selgub alles tööde projekteerimise staadiumis,” lisasid uuringu koostajad.
Koppeli sõnul on linn seadnud määrusega normid, mille järgi tuleb magistraaltänavatel teha taastusremonti iga viie kuni seitsme aasta järel, kuid linnal pole õnnestunud norme täita. „Eelarve piiratuse tõttu ei ole olnud võimalik taastusremonttöid normatiivide kohaselt teha ja seetõttu tekivadki katetes norme ületavad ebatasasused,” sõnas ta.
Uuringu tulemusi lubab Tallinna linn remondiplaanide koostamisel arvestada. „2013. aastaks eraldati teede korrashoiuks neli miljonit eurot ja teedeehituse investeeringuteks peale Ülemiste liiklussõlme investeeringute seitse miljonit eurot, kui jätta arvestamata välisinvesteeringud,” kirjeldas Koppel linna rahalisi võimalusi.
Kuigi ka professor Aaviku sõnul võib Tallinna magistraaltänavatele praegustes rahastamistingimustes anda rahuldava hinnangu, kuluvad suuremad summad remondi asemel europrojektide omaosaluse tasumiseks. „Sellega jääb nn tavaremondiks ja -rekonstruktsiooniks vähem vahendeid. Pideva rahapuuduse tõttu kasvab nende teelõikude pikkus, mis vajaksid põhjalikumat remonti ja mille puhul tavalisest augulappimisest jääb väheseks,” tõdes ta.
Peale kandevõime mõõdeti uuringus teekatte tasasust ja roobaste sügavust. Neid uuriti kokku 76 magistraal- ja 31 kõrvaltänaval. Tasasus on autojuhile üks tähtsamaid teekatte näitajaid, sest mida ebatasasem on tee, seda kiiremini auto laguneb, seda suurem on kütusekulu. Kokku vajab ebatasase teekatte tõttu taastusremonti viis magistraal- ja kaheksa kõrvaltänava teelõiku.
„2003–2008 püsis magistraaltänavate teekatte tasasus rahuldav. 2010. aasta mõõtmistulemused näitasid paranemist, kuid möödunud aasta tulemuste põhjal keskmine tasasus pisut halvenes,” selgus uuringust. „Kahel viimasel mõõtmiskorral on hea seisukorra piirides olevate teede osakaal suurenenud. Selle paranemise on tinginud ilmselt just väga ebatasastel tänavalõikudel tehtud remonditööd.”
Roopad ei ole kuigi sügavad, kõigi mõõtmisaastate jooksul on see püsinud rahuldava ja hea seisukorra piirides. Küll aga on viie aasta jooksul rahuldaval tasemel roobastega teelõikude hulk suurenenud 67%-ni.
