TÄISMAHUS: Elioni tõrke tõttu on aeg kriitilised infosüsteemid tõsiselt üle vaadata
Teisipäeva õhtul kell kuus alanud ja rohkem kui 24 tundi kestnud Elioni internetitõrge võis ühest küljest küll häirida telerivaatajaid, kes tahtnuks nutiTV kaudu otse „Aktuaalset kaamerat” vaadata, kuid tõrke kestus ja iga teenusekasutaja individuaalsed mured tekitasid paljudes küsimuse: kuidas saaks end edaspidi selliste tõrgete eest kaitsta?
Üks tõenäoliselt kõige rohkem kannatanud ettevõtteid oli juba niigi kahjumist ja streigiähvardustest räsitud riiklik lennufirma Estonian Air, kelle koduleht – visiitkaart ja uks paljude teenusteni, sealhulgas check-in’i ja piletiostmiseni – oli Elioni tõrke tõttu suletud vähemasti ajalehe trükkiminekuni.
Estonian Airi kommertsdirektor Rauno Parras ei tahtnud pärastlõunal täpsustadagi, millist kahju see võis tuua ja kuidas kompensatsiooni küsimisega lood on. „Ja kui me [kompensatsiooni küsime], siis otse Elioni käest,” rõhutas Parras, et ajakirjanduse kaudu seda lahendama ei hakata. Parras ei teinud saladust, et pärast konkreetse juhtumi lahenemist hakatakse vaatama, mis saab edasi.
Veidi väiksema ehmatusega pääsenud turvafirma G4S-i
kommunikatsioonijuht Julia Garanža ütles, et pärast ettevõtte intranetivõime kadumist analüüsitakse, mida edasi teha. Garanža kinnitas, et turvateenused on rajatud teistsugustele süsteemidele ja need ei kannatanud.
Seda, kui paljusid oma kümnetest tuhandetest äriklientidest pikaajaline rike puudutas, ei osanud eile keegi öelda. Rääkimata tuhandetest hot.ee meilikeskkonda kasutavatest väikeettevõtjatest.
Juba mitmes vahejuhtum
Viimase kolme aasta jooksul juba mitmendat korda ennenägematut süsteemi kokkuvarisemist kommenteerima pidanud Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan kinnitas, et tema ei mäleta nii pikalt kestnud probleemi. „Sarnase mõjuga probleem oli 2010. aasta sügisel, kui meil oli laiaulatuslik tuumikvõrgu rike. Siis oli kestus tegelikult üks tund, kuid tema mõju ulatus oli suurem, tol hetkel ei toiminud peaaegu ükski teenus.”
Reiljan kinnitas, et 2010. aasta juhtum, mullusuvine Tallinna kesklinnas toimunud katkestus ja teisipäeva-kolmapäeva katkestus on olnud kolm täiesti erinevate juhupõhjustega sündmust. „Selliste süsteemide tarkvara testitakse äärmise põhjalikkusega,” imestas ka tema enneolematu süsteemivea üle. „Sellised juhtumid on väga harvad.”
Kirjelduse järgi, kuidas ühe keskse andmekogu tarkvarasüsteem ütles üles, taastamine polnud võimalik ja tuli hakata käsitsi ükshaaval teenuseid tagavarakoopiatest taastama, jääb mulje, justkui oleks ka Elionil võimalik tarkvaratootjaga võimalikest tagatistest ja garantiidest juttu teha – juhul kui kompenseerimiseks läheb. Reiljan ütles, et Elion peab selles küsimuses eraldi läbirääkimisi ja kui teenused on taastatud, vaadatakse üle, mida tuleks selle lahendusega pikemas perspektiivis peale hakata.
Elisa võrgujuht, juhatuse liige Andrus Kaarelson ütles, et veavabu tehnoloogiaid ega tarkvara pole kahjuks leiutatud ja ükski firma pole rikete eest kaitstud.
Ta oskas avaldatud infokildude põhjal öelda, et tegemist on väga ulatusliku rikkega. „Vaadates rikke kõrvaldamise kestust, on see sidevaldkonnas siiski pigem erandlik juhtum.”
Teated Elioni Facebooki lehelt (FB) ja pressiteadetest
Teisipäev, 18.34 (FB)
Teame rikkest. Anname teada, millal taastub Nuti TV.
Teisipäev, 20.36 (FB)
Arvatav rike saadakse korda kella 23-ks.
Teisipäev, 23.08 (FB)
Rike on ikkagi tavapärasest keerulisem, parandamine võtab terve öö.
Kolmapäev, 7.18 (FB)
NutiTV taastub kell 8, teised teenused (e-post, veebimajutus, hot.ee) kell 9.
Kolmapäev, 9.57 (FB)
NutiTV hakkas kell 8 tööle. Hot.ee taastub päeva jooksul, äride e-posti väljasaatmine 12-ks, sissetulevad tööpäeva lõpuks, veebimajutus kella 12-ks.
Kolmapäev, 13.25 (pressiteade)
Äride e-posti väljasaatmine taastub tööpäeva lõpuks, sissetulevad päeva lõpuks. Veebimajutus samm-sammult alates 12-st, aga tööpäeva lõpuks.
Kolmapäev, 16.56 (pressiteade)
Seni mitte veel toiminud e-post ja veebimajutus peaks pärast taaskäivitamist taastuma kella 20-ks.
Tulevikus on tagasilööke veel rohkem
Hanno Liiva
AS-i Starman tehnikadirektor
Tarkvaraline viga võib olla teenusepakkuja IT-tarkvaras (serveri programm) või tema kasutatava seadme tarkvaras (enamikus elektroonikaseadmetes on tarkvara, mis juhib riistvara tööd – teler, modem, ruuter jne).
Seadme tarkvaraviga juhtub siis, kui seadme tootja pole kvaliteedikontrolliga vastavat viga varem avastanud ja ära parandanud.
Kuna iga operaator ja tema konfiguratsioon on unikaalne, siis tootjatel puudub võimalus tarkvaravigade teket 100% ennetada. Kõik teenusepakkujad puutuvad tarkvaravigadega igapäevatöös kokku, kuid enamasti need klientidele mõju ei avalda.
Tarkvaraviga tekib seetõttu, et sellist olukorda pole testimise käigus varem välja tulnud.
Nii seadme kui ka IT-tarkvara puhul on esimestel prototüüpidel palju vigu, kuid enne kliendikasutusse andmist on tarkvaras enamik vigu ära parandatud. Enamasti avalduvad pärast kasutusse võtmist ainult väiksemad vead, aga mõnikord tuleb ette ka mõni suurem.
Viga võib välja tulla hooldustööde käigus, näiteks uut seadmetüüpi või seadme konfiguratsiooni kasutusele võttes. Kuid kõik vead ei pruugi kohe avalduda – viga võib välja tulla koormuse tõustes õhtusel ajal või kolmandas süsteemis tehtud muudatuse tõttu, mis ei tohiks mõju avaldada, aga vahel ei pea eeldused paika.
Selliseid tagasilööke on tulevikus oodata rohkem.
Mida rohkem elutähtsaid teenuseid interneti baasil töötama hakkab, seda haavatum on inimese elu selle rikke korral. Loetelu on pikk, aga mõned tähtsamad on pangandus, lennundus, televisioon.
Oleme Starmanis üritanud hoida tehnoloogiaid lahus ja vähem sõltuvana internetist – meie internetiteenus ja televisiooniteenus ei ole omavahel kuigi palju seotud.
