Sedasama kinnitas ta Delfile eilegi – kirjad, mis hiljuti avalikkuse ette jõudsid ja milles ta andis muu hulgas justkui juhtivaid korraldusi, tema seotust firma juhtimisega ei tõesta. „Need (kirjad – toim) on pärit mu isa väga keerulisest perioodist. Ma ei ole kunagi eitanud, et olen oma isa tütar. Olen teda toetanud ajal, kui tal oli väga raske. See ongi kogu minu seos,” sõnas Pentus-Rosimannus.

Nõunik sõlmis lepinguid

Juhtumi keskmesse on seega kerkinud küsimus, milles õigupoolest väljendub ühe äriühingu juhtimine. Kas firma juhtimiseks peab kuuluma selle juhatusse? Ühes aastatetaguses kohtuvaidluses on riigikohus esitanud oma seisukoha, mida firma juhtimine endast kujutab.

2007. aastal sai ühe piimatööstuse juhatusse kuulunud isik karistuseks muu hulgas keelu töötada aasta aega äriühingu juhi või juriidilise isiku juhtorgani liikmena. Ta vormistati firmas juhatuse nõunikuks. Süüdistuse järgi jätkas ta firma faktilist juhtimist, sõlmis töölepinguid, väljastas volitusi, andis lube sularaha väljamaksete tegemiseks jne.

Kaitsjad leidsid, et äriühingu juhtimine tähendab ühingu kui terviku tegevuse juhtimist, planeerimist, järelevalvet ja korraldamist. Juhtimine on suuremat laadi otsuste vastuvõtmine, mitte üksikute toimingute tegemine.

Riigikohus sellega ei nõustunud. „Seaduses ega kohtuotsuses ei ole võimalik anda ammendavat tegevuste loetelu, mis võib olla käsitatav äriühingu juhtimisena,” leidis riigikohus. „Äriühingu juhtimise ainumääravaks kriteeriumiks ei saa lugeda isiku ametinimetust ega isegi seda, milliseid tehinguid või muid õigustoiminguid isik äriühingu nimel või viimasega seoses teeb.”

Selles kohtuasjas jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava ülesanded nõunikuna ei anna eraldivõetuna alust käsitada tema tegevust juhtimisena. Aga kui kohus vaatas tema tegelikku mõju ettevõtte juhtimisele ja tegevuse mahtu, siis leidis kohus, et ta oli nõunikuna võtnud faktiliselt üle juhatuse funktsioonid.

Kuigi see kohtuasi on oma sisu poolest üpriski erinev kõigest, mida seni on teada Keit Pentus-Rosimannuse ja Autorollo seostest, ütles riigikohus siiski välja üldise põhimõtte: „Seaduses ega kohtuotsuses ei ole võimalik anda ammendavat tegevuste loetelu, mis võib olla käsitatav äriühingu juhtimisena.”

Faktiliselt juhatusse mittekuulumine ei pruugi seega tähendada seda, et isik oma tegevusega firmat ei juhi.Eesti Ekspress: Autorollo tehingud tehti riigikogustEilne Eesti Ekspress kirjutas, et kohtule esitatud tõendi kohaselt tehti 2010. aasta mais Autorollo arvelt ülekandeid muu hulgas riigikogu arvutite kaudu, mida tõendab IP-aadress. Keit-Pentus Rosimannus ja Rain Rosimannus olid sel ajal saadikud ning Väino Pentus viibis väidetavalt haiglas.

IP-aadress on arvutite ja muude arvutivõrgu seadmete omavaheliseks suhtlemiseks vajalik unikaalne aadress, samamoodi kui maja- või telefoninumber või posti sihtnumber.

Eesti Päevalehte konsulteerinud IT-ekspert selgitas, et riigikogu võrk on piiratud tulemüüriga, millel on staatiline harva muudetav IP-aadress. Kui isik logib riigikogus netipanka, läbib info tulemüüri, millelt saab külge juba mainitud staatilise IP-aadressi.

Seega on ükskõik, kes Väino Pentuse pangakoodidega ülekandeid tegi, tema arvuti oli sel hetkel riigikogu tulemüüri taga, kas kaabli otsas või wifi-võrgus. Sellesse pääsemiseks tuleb teada parooli.

„Mina ühtegi Autorolloga tehtud kannet ei ole teinud ega ei oleks saanudki seda teha, see on fakt. [...] Neid tehinguid saavad teha ikkagi vaid juhatuse liikmed,” ütles eile Delfile keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Kuidas ja kes siis tegi Autorollo makseid riigikogu arvutist? „Ma olen üsna kindel, et mingisugust suurt salapära siin ei ole. Nagu te mõistate, on siin käimas tsiviilvaidlus ja üsna räpaseks kiskuv kampaania,” kõlas ministri vastus.