Kas meil ei oleks aeg ja kohustus oluliselt muuta riigikaitseõpetuse arengukava aastateks 2008–2013? Kas meie riik vajab uut arengukava, mis pakuks alust kohustuslikule riigikaitseõpetusele? Tollane haridusminister Tõnis Lukas avaldas juba 2008. a aprillis arvamust, et gümnaasiumide ja kutsekoolide riigikaitseõpetuse võiks muuta kohustuslikuks.

Õpetajaid ja raha on

Kindlasti ei ole õige väita, et meil pole selleks raha, õpetajaid ega õpilaste tahet.

Kaitseminister Reinsalu rõhutas riigikaitseõpiku esitlusel, et kaitseministeerium toetab koole riigikaitseõpetuseks vajalike õpikute, õppevahendite, laskeimitaatorite hankimisel, õppelaagrite korraldamisel jne ning koolidel on võimalik esitada taotlus abi saamiseks riigikaitsetundide tarvis.

Seega on juba täna riigil olemas teatud rahalised vahendid riigikaitseõpetuse korraldamiseks ning vaja oleks kehtestada uus arengukava ja minna üle kohustuslikule riigikaitse õpetamisele.

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ütles Rakveres 2012. a toimunud kooli- ja haridusjuhtide riigikaitseseminaril, et riigikaitseõpetus kasvatab noores kodanikutunnet, armastust ja hoolt oma kodu vastu ning et riigikaitseõpetus on suuresti õpetus riigist.

Tallinna ülikooli ja kaitseministeeriumi koostöös korraldatud kursused on aastate jooksul lõpetanud 146 inimest ning leitud on riigikaitseõpetust andma sobivaid isikuid nende hulgast, kes on enne läbinud sõjalise tasemeõppe kaitseväes või kaitseliidus.

Õpilased tunnevad huvi!

Riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutmise vastased ei saa ka väita, et gümnasistid ei tunne selle õppeaine vastu huvi. See ei ole nii! Olen seda korduvalt kogenud esitades koolides ettekannet riigikaitse vajadusest ja kaitsetahtest.

Olen kogenud eeskujulikku õppetöö korraldamist, aktiivset osavõttu ja näinud osalevate gümnasistide säravaid silmi. Olen saanud võimaluse tutvuda ka gümnasistide asjalike, analüüsivate seisukohtadega riigikaitse ja kaitsetahte vajadustest. Selle kogemine on minule korvanud mitmekordselt ettekande ja loengu ettevalmistamise aja ja vaeva.

Loome meie gümnasistidele võimalused, et meil kõigil tekiks veendumus, et tänased gümnasistid ei ole teisest puust kui olid vaarisad.