Elavnenud majandus rikub õhku ja vett ning raie hävitab lendoravaid
Hiljuti kaante vahele saanud Eesti keskkonnaseire aruande koostajad tõdevad, et meie keskkonna üldist seisundit võib heaks pidada, kuid siiski on palju sellist, mille üle on põhjust muret tunda. Näiteks on saastava põlevkivitööstuse tõttu endiselt probleeme Ida-Virumaa õhu puhtusega. Samuti suureneb pärast masuaastaid põllumajandustegevuse intensiivistumise tõttu nii pinna-, põhja- kui ka merevee reostus.
Mida täpsemalt värskeimad ehk 2011. aasta seireandmed meie elukeskkonna kvaliteedi kohta näitavad?
Õhu puhtus
2011. aastal ei ületatud õhukvaliteedi põhinäitajate, väävel- ja lämmastikdioksiidi ning vingugaasi piirväärtust üheski Tallinna seirejaamas. Niisiis on jätkunud nende kontsentratsiooni väike langustrend. Võrreldes varasema ajaga on pealinna õhus vähenenud peente osakeste sisaldus. „Lämmastikoksiidide sisaldused on alates 2005. aastast samuti pidevalt kahanenud, seda eelkõige tänu katalüsaatoriga autode osakaalu kasvule. Sellele langusele eelnes aga 1990-ndate lõpus alanud lämmastikoksiidide sisalduse kasv, mis kaasnes autode arvu kiire suurenemisega linnas. Ka praegu takistab lämmastikoksiidide sisalduse vähenemist autode arvukuse kasv,” märkis keskkonnateabe keskuse spetsialist Kadi Liiv.
Sõidukite heitgaaside kõrval saastab pealinna õhku eramute kütmine ning talvine teede ja tänavate liivatamine ja soolamine.
Märkimist väärib, et samal ajal on halvenenud Kirde-Eesti õhu kvaliteet. Seda just põlevkivitööstusest pärit saasteainete fenooli ja vesiniksulfiidi hulga suurenemise tõttu.
Põhjavesi
Meie põhjavee keemilist seisundit peetakse heaks, kuid viimaste andmete järgi on nitraaditundlikel aladel hakanud suurenema vee nitraatide sisaldus. Kadi Liiv viitas, et nitraatide sisalduse kasvu pärast 2009.–2010. aasta masuaega võib seostada põllumajanduses majandusliku kindlustunde suurenemisega, mille tulemusel väetatakse põlde üha rohkem.
Jõed
Jõgede vee puhtus pole viimastel aastatel eriti halvenenud: peamiste keemiliste näitajate poolest kuulub 69 seiratud jõest 61 seisundiklassi „hea” või „väga hea”. Samal ajal on põllumajandustegevuse intensiivistumise tõttu osas jõgedes probleemiks lämmastikusisaldus. Ühtlasi on mõnes kohas pinnuks silmas fosforisisaldus, mis sõltub asulate heitvetest. „Kui suured reoveepuhastid töötavad üldiselt hästi, siis ei saa sama ütelda osa väikepuhastite tõhususe kohta – see on mitmel siiski vaid rahuldav ja seetõttu on mitme väikejõe vee fosforisisaldus kasvanud,” tähendas Liiv.
Enamikus Ida-Virumaa jõgedes esineb aga põlevkivitööstusest pärit fenoolide piirmäära ületamisi.
Meri
Seire näitab, et toitainete (lämmastiku- ja fosforiühendid) poolest kuulub rannikumere veekvaliteet valdavalt klassi „kesine”, kõige halvemas seisus on Haapsalu laht, mis kuulub klassi „halb”. Meie avamere piirkondade puhul näitavad aga seireandmed vee üldlämmastiku sisalduse suurenemist, Liivi lahes ka üldfosfori kontsentratsiooni kasvu.
„Rannikuvee toitainete sisaldus on seotud jõgede toitainete sisaldusega – mida suurem see on, seda rohkem jõuab toitaineid rannikumerre,” selgitas Liiv. Jõgede vee toitainetesisaldus on omakorda seotud nii reovee puhastamise taseme kui ka puhastite efektiivsusega, väetiste kasutamisega põldudel ning sõnnikuhoidlate ja lautade seisuga.
Ohustatud liigid
Näiteks rangeima kaitse alla kuuluvatest taimedest seiratud mägi-kadakkaera kogumite hulk on aastatega aina vähenenud. Samal ajal läheb hästi uuritud kalakotkastel, keda on meie looduses vaid kuni 60 paari: enamasti on neil haruldustel pesas kaks poega ja liigi arvukus kasvab.
Samuti läheb hästi Hiiumaale taasasustataval euroopa naaritsa asurkonnal. Nendegi hulk on aina suurenenud ja isendite arv läheneb 30-le.
Samal ajal läheb väga kehvasti meie vanu haavikuid asustavatel lendoravatel, kelle arvukus kahaneb elupaiku isoleerivate raiete tõttu hirmuäratava hooga. Viimastel andmetel oli mullu Virumaal kontrollitud 80 teadaolevast lendoravakohast asustatud vaid 28.KommentaarVihm parandab Tallinna õhku
Valdur Lahtvee
Säästva Eesti instituudi programmijuht
Lugedes Eesti keskkonnaseiret 2011, jäi positiivse poole pealt silma, et Tallinna linna õhukvaliteet on paranenud. Põhjusi otsides ja teades, et kasvõi autode arv Tallinnas on kasvanud, saab õhukvaliteedi paranemist seletada mitte niivõrd heitmete vähenemisega, vaid paremate ilmaoludega. Nimelt näitavad meteoroloogilise seire andmed rohkemaid sademeid ja rohkem tuult, mis teadagi lahjendavad saasteainete kontsentratsiooni välisõhus.
Nii välisõhu piirkonnas asetsevate seirepunktide, taustaseirejaamade kui ka sademete seire näitab Ida-Virumaa õhukvaliteedi halvenemist ja põhjus on teada – põlevkivist elektri ja õli tootmise mahu kasvades heidetakse õhku enam saastet. Kuigi elektrit ja õli toodame suures osas ekspordiks, asuvad vabrikute korstnad Eestis.
