End Eestiga sidunud Soome spordiässad näevad siin suurepärast elu- ja töökohta
Slaalomisõitja Kalle Palander nimetab Eestisse tehtud investeeringuid kuratlikult suureks.
Ari Vataneni tõenäoline saabumine Eesti rallispordiliidu juhiks muudab Eesti rallispordi piiri tagant kindlasti rohkem nähtavaks, kuid Vatanen pole sugugi esimene Soome endisaegne spordikangelane, kes Eestist avastamis- ja siia kolimise väärset on leidnud.
Vormeliäss Mika Salo plaanib Eestisse kolida lähitulevikus kogu oma pere, Jari Litmanen elab suurema osa ajast Tallinnas ja põhjanaabrite kõigi aegade kuulsaim mäesuusataja Kalle Palander renoveerib Ida-Virumaal Ontika mõisa. Ajaloo üks edukamaid rallisõitjaid Tommi Mäkinen sidus end Eestiga investeeringu teel. Eesti Päevaleht uuris täpsemalt, mida endisaegsed superstaarid Eestis teevad.
Mika Salo – perega Eestisse
Omal ajal kaheksa hooaega vormel 1 MM-sarjas sõitnud Mika Salo on oma elu ja ärid niivõrd Eestiga sidunud, et suure tõenäosusega kolivad sügisel Tallinna ja hakkavad Eesti pealinnas koolis käima ka tema põhikooliealised lapsed.
„Olen viimasel paarikümnel aastal väga palju reisinud ja sõidan veel praegugi ärimehe, sportlase ja telekommentaatorina. Aga mõttes on olnud, et tahaks nüüd paiksemaks jääda. Tundub väga sedamoodi, et just Eesti saab selleks kohaks,” ütles Tallinnas püsivalt elav Salo eile telefoniintervjuus Eesti Päevalehele.
Aastatel 1994–2002 vormel 1 sarjas, sealhulgas 1999. aastal Michael Schumacheri vigastuspausi ajal Ferraril sõitnud Salo nimi käis esimest korda Eestiga seotud äridega meediast läbi kolme aasta eest, mil ta ostis Alley Investmentsi nimelise firma, et omandada Eestis kinnisvara.
Praeguseks on nimetatud ettevõte ja sellega seotud kinnisvaraäri jäänud Salo sõnul väga väikeseks osaks tema tegemistest. „Kõigest ei taha ma täpselt rääkida, aga olen seotud masinate ja masinaosade tootmisega. Samuti on mul Eestis mänedžerifirma, mille kaudu aitame noori võidusõitjaid maailma,” sõnas ta.
Eestisse tulekut põhjendas ta eelkõige soodsa ettevõtluskliimaga. „Teatud äriasju on otstarbekam ajada Eestis, aga mulle ka lihtsalt meeldib siin olla. Siin on tervislikum. Mulle meeldib näiteks jahil käia, mida saan siin palju teha,” kirjeldas Salo, kes on elu jooksul elanud lühemat või pikemat aega peale Soome ka abikaasa kodumaal Jaapanis ning Monacos ja Šveitsis.
„Mul ei ole elus olnud väga tähtis, kus mu kodu täpselt asub. Kodu on seal, kus on minu tegemised. Võib-olla tundub Eesti selle valikuna üllatav, aga mulle siin meeldib. Kui tahan siit Soome pääseda, saan seda alati teha, lennuühendus Helsingiga on olemas. Sealt omakorda saab juba kõikidesse maailma kohtadesse.”
Esialgu viib töö Salo suure osa aastast siiski reisima. Ta on telekanali MTV3 vormel 1 ülekannete abikommentaator ja sõidab kohale kõikidele maailmameistrivõistluste etappidele. Veel osaleb ta võistlejana maailma erinevate võidusõidusarjade etappidel, samuti töötab rahvusvahelise autoliidu FIA võistlustel kohtunikuna.
Salo 11-aastane poeg Max ja 8-aastane tütar Mai käivad tänavu koolis veel isa kodumaal, ent sügisel on Salo perekonnal plaan nemadki Tallinna soomlaste kooli üle tuua.
Kalle Palander saab Eestis olla tavaline inimene
Poolteist aastat tagasi koos abikaasaga Ontika mõisa ostnud Soome üks aegade edukamaid mäesuusatajaid Kalle Palander loetleb Eesti elu plussidena detaile, millele eestlased vaevu tähelepanu oskavad pöörata.
„Tean, et palju Eesti töölisi läheb parema palga pärast Soome, aga näen ka seda, et väga paljud soomlased on viimasel ajal tulnud hoopis siia oma asju ajama. Siin on väga palju asju paremad!” kinnitas Palander eile Eesti Päevalehega rääkides.
„Esiteks, ettevõtlusmaksud on siin hoopis teised kui Soomes. See on oluline. Internet on siin igas bensiinijaamas. Näiteks Soomes ei leia maakohtades rahaautomaate kusagilt, siin aga küll. See on minu arust suurepärane!” kiitis ta.
Aastatel 2003–2007 lausa 14 maailmakarikaetappi võitnud ja 1999. aastal slaalomi maailmameistriks tulnud Palander jõudis Ontika mõisa ostmiseni Tartu ülikoolis õppinud abikaasa Riina-Maija kaudu, kui paar otsis maakohta, kus külalistemaja pidada ja hobuseid kasvatada. Vaadati kohti Soomes, Prantsusmaal, Hispaanias, aga peatuma jäädi Ontikal.
„Me kumbki ei taha elada linnas, asume ka Soomes maal. Eesti on ühest küljest soodne, teisalt arenev paik. Usun, et Eesti on hea koht äriks,” ütles Palander, kes pärast mõisaostu elas perega Ontikal ligi poolteist aastat järjest. Viimased paar kuud on oldud siiski Soomes.
Praeguseks on mõisaaladel asuvast kolmest hoonest peaaegu renoveeritud hobusetall viiele hobusele, vaid katuseviilud ja krohvimine ootavad veel tegemist. Mais plaanitakse külalistemajana avada endine teenijatehoone. Seejärel ootab järge ja rahakogumist suurim ettevõtmine, kunagise härrastemaja remont.
Küsimuse peale, kui suured on olnud seni Ontikale tehtud investeeringud, hüüatas Palander alustuseks: „Kuratlikud! Loodetavasti saame edaspidi oma tegemistele tuge Euroopa Liidult ja muinsuskaitselt. Teate ju, muinsuskaitse all olevate ehitistega pole lihtne. Täpselt öeldakse ette, millised peavad olema aknad, millised uksed, aga kedagi ei huvita, kui palju see maksab. Aga võin lubada, et sellest tuleb üks äge paik!”
Palander tunnistab, et on seni Ontikale kulutanud pisut vähem kui miljon eurot. Peamaja remondiks kulub tema hinnangul veel üle miljoni euro.
Mäesuusaäss on veendunud, et ainuüksi Soomest saabub tema valdustesse palju turiste. „Soomest on tulemas palju reise. Soomlased pole käinud Ida-Virumaal. Nad on käinud Eestis, aga ei tea eriti enamat kui Tallinn, Pärnu, Tartu, Saaremaa. Nüüd tahavad nad ka Ida-Virumaale. Samuti on meil käinud juba prantslasi, sakslasi, belglasi,” sõnas ta.
Palander on Soome meedias visanud nalja, et naudib Ontikal võimalust minna külapoodi õlut ostma, ilma et ükski kohalik teda ära tunneks. „Saan sind end tunda kui täiesti normaalne inimene, see on hoopis teistmoodi kui Soomes, kus inimesed mind alati jälgivad,” kordas ta.
Alkoholiga seoses on Palanderil Ontikal üks plaan veel. „Loodan, et ühel päeval saab siin ise viina valmistada. Siin on kunagi viinaköök olnud, aga see plahvatas, alles on vaid varemed.”
Jari Litmanen – pere kaudu peaaegu eestlane
Soomes jalgpalli ajaloos pole olnud suuremat staari kui Jari Litmanen. Meistrite Liiga võit, kümnekordne Soome parim jalgpallur, rekordinternatsionaal. Tänu eestlannast tüdruksõbrale ja tema kahe lapse Caro ja Bruno emale Ly Jürgensonile käib Litmanen tihtipeale ka Eesti meediaveergudelt läbi. Litmanenil on pealinnas kolm väga heas piirkonnas asuvat korterit ja Hiiumaal ka elamumaad. Kahasse Jürgensoniga on reklaamifirma Buca OÜ, mis viimasel aastal teenis müügitulu 50 000 eurot.
Litmanen on tunnistanud, et eesti–soome pere on temas äratanud Tallinna vastu väga soojad tunded ja suurema osa ajast veedabki ta Tallinnas. Pojad käivad korrapäraselt Nõmme Kalju noortetrennis ja Litmase tuleku üle Eesti meisterklubi Kalju ridadesse on pidevalt spekuleeritud. Eesti klubijalgpalli jaoks tõeline suurtehing pole siiani teoks saanud, kuid Kalju presidendi Kuno Tehvaga käib Litmanen tihedalt läbi. Tehva sõnul Litmanen Eestis peale mõne korteri ostu muu äritegevusega ei tegele.
Tommi Mäkinen – ralliässast investor
Eesti autospordi liidu presidendiks kandideeriv endine ralliäss ja poliitik Ari Vatanen näeb endal Eesti autospordis pigem esindusisiku rolli. Samuti saab ta oma pikaajalistele kogemustele toetudes soojendada suhteid rahvusvahelise alaliiduga.
„Minu põhiülesanne on viia Eesti sõnum Pariisi ja rääkida Jean Todtiga (FIA president – toim), millised on Eesti vajadused ja plaanid,” ütles Vatanen.
„Peame arendama rahvusvahelist koostööd, näiteks võimaldama Eesti sportlastel minna Soome, Lätti, Leetu, Venemaale ja vastupidi, ka nende inimesi siia kutsuma,”tõi Vatanen välja.
Selles, et tema näol oleks tegemist esimese välismaalasest presidendiga, kes juhib Eesti alaliitu, Vatanen probleemi ei näinud. 1981. aasta autoralli maailmameister ja endine Euroopa Parlamendi liige on enda sõnul juba lapsest peale end Eesti tegemistega kursis hoidnud ja on suur lõunanaabrite fänn. Ka siinse autospordiga on ta piisavalt hästi kursis. Ta tõstis esile Markko Märtinit, Ott Tänakut ja Oleg Grossi, kuid nentis, et mõistagi peab ta veelgi rohkem siinset autospordirahvast tundma õppima.
„Teid on küll pisut üle miljoni inimese, kuid te olete siiski autospordis väga aktiivsed. Peame tagama, et see tendents jätkuks. Peamine on korraldada noortele harjutamisvõimalused. Sellega kindlustame, et Eesti oleks edaspidigi mootorispordi kaardil, kus te olete juba väga edukalt kanda kinnitanud,” lisas Vatanen.
Esimene reaktsioon: vau!
Vatanen, kes on neli korda võitnud Dakari ralli, tunnistas, et kui talle tehti ettepanek hakata juhtima Eesti autosporti, oli tema esimene reaktsioon: vau! Ta ei arva, et ala ehitamist oleks vaja otsast alustada. „Pole vaja teha imesid ega uusi plaane, peame juhatusega maha istuma ja oma tugevused ja nõrkused üle vaatama. Samuti selgeks rääkima, mida mina täpselt teha saan,” arutles Vatanen.
Uus autospordi liidu president valitakse kevadel. 1 Gunnar Leheste
