Eksperdid: terve peatükk Eesti riigikaitse strateegiast on mõttetu
Eelmisel nädalal oli riigikogu väliskomisjonis järjekordne Eesti ja ümbritseva regiooni julgeolekukeskkonna analüüsimisele pühendatud istung. Käsitleti „informatsioonilisi mõjutustegevusi”.
Mida täpselt riigikogu liikmetele räägiti, pole võimalik öelda, sest parlamendi komisjonide töö on salajane. Küll aga pidi maalitud pilt taolisest mõjutustegevusest olema piisavalt hirmus, sest komisjoni esimees Marko Mihkelson võttis asja pressiteates kokku üleskutsega: „Peame olema paremini valmis tegelema informatsiooniliste välismõjutustega.”
„Oluline on tunda meie riigi ja partnerite julgeolekuohte informatsiooniliste mõjutuste kaudu nii avalikus ruumis kui ka näiteks rahvusvahelistes organisatsioonides, et nendele õigeaegselt ja asjatundlikult reageerida. Tänases võrgustunud maailmas on pehme jõu kasutamine üha levinum,” rõhutas Mihkelson veel.
Lähemal vaatlemisel pole järelduses ka suurt midagi üllatavat, sest komisjoni istungile olid kutsutud välisministeeriumi ja kapo esindajad, kellele lisandusid veel meediaekspert Raul Rebane ja Balti Venemaa uuringute keskuse direktor Vladimir Juškin. Kõiki neid ühendavaks teljeks on nn „psühholoogiline kaitse” ehk paari aasta eest riigi ametlikesse julgeolekudokumentidesse ilmunud uus programm, millega väidetavalt võideldakse hoolsalt Eesti riigi vastase mõjutustegevusega.