Ene Aedmaa käis viis tuhat korda Munamäe tipus
Keskööl hakkab korraga surisema Suure-Munamäe vaatetorni lift. Neiu, kelle silmad on alates Tartust kinni köidetud, talutatakse sisse. Ei, tegemist pole õnneks maffiafilmi hukkamisstseeniga Eesti kõrgeimas paigas.
Torni tipus, ligi kolmesaja viiekümne meetri kõrgusel merepinnast tõmmatakse neiul side silmilt. Küünaldesära. Haanjamaa lõpmatud kuplid ümberringi. „Palun tule mulle naiseks,” kõlab noormehe suult palve, millele on võimatu vastata „ei”.
30 000 külalist aastas
Selline on üks kuldsetest hetkedest, millele Suure Munamäe 15-aastase staažiga tornivaht Ene Aedmaa saanud kaasa elada. „Väärt mehed!” Nii kõlab tänagi ta kommentaar Eesti kõrgeimas paigas abieluettepaneku tegijate kohta.
Torni on tuldud sünnipäevadeks ja pulma-aastapäevadeks, abielu registreerimiseks. On tuldud ööl ja päeval, varahommikul, hilisõhtul. Igalt mandrilt. Et Ene telefon on avalik ja torni seinal kirjas, pole tema jaoks haruldane ükski helistamise kellaaeg. See igavene valvelolek on romantilisena näiva tööposti kibedam pool. Praegu ei torma Ene enam iga helistamise peale kohale ja nõuab, et soovist tulla ajal, mil torn pole avatud, antaks vähemasti ööpäev ette teada.