TÄISMAHUS: Urmas Reinsalu kodukulude loosungist: destilleerisime oma programmi arusaadavaks

Loosungi „Kodukulud alla” mõtte tõi IRL erakonna esimehe sõnul esile valijalepingus. Programmis ettevõetu on Urmas Reinsalu kinnitusel alandanud konkreetseid kodukulusid. Reinsalu tõdemus: „Maailmaturu energiakandjate sisendihinnad ei ole riiklikult kontrollitavad.”

••Kuidas teie enda kodukulud on detsembriga võrreldes muutunud?

Minu kodukulud moodustuvad prügi-, vee- ja elektrihinnast. Elektrihind oli mul absoluutarvudena detsembriga võrreldes veidi üle viie protsendi suurem. Kuna detsember oli jaanuarist külmem, siis arvan, et nominaaltõus on keskmiselt 16 protsenti.

••Seega olid teie kodukulud suuremad kui eelmise aasta lõpus.

Jah, minu elektriarve oli suurem, loomulikult.

••Kuidas see paistab teie valimisloosungi „Kodukulud alla” valguses?

Ma arvan, et see on Eesti inimeste jaoks väga tõsine probleem. Eestis on maailma riikidega võrreldes koduomanike osakaal keskmiselt väga suur. Koduomanike seas on ka väga väikese sissetulekuga inimesi, eakaid inimesi. Seetõttu kodukuludega, nende probleemidega tegelemine on hästi tõsine ja keskne teema.

Oleme välja pakkunud paketi lahendusi, kuidas inimese kodukulusid leevendada. Sellel paketil on mitmed elemendid. Kõige suurema mõjuga on küsimus sellest, et meie eluasemefond on amortiseerunud ja suure tarbimisega. Kodukulud on kahtlemata seotud ka veega. 2010. aastal jõustus monopolide hinnakujunduse seadus, mille mõju on see, et hinnatõus oli blokeeritud.

••Kuidas inimesed teie loosungit peaksid nägema selle kõrval, kui nad vaatavad oma arveid? Kodukulud ei ole vähenenud, vaid on kasvanud.

On rida kodukulusid, mida riik saab mõjutada ja mida me oleme pidanud oluliseks. Ma arvan, et oleme suutnud teha tööd, millel on tulemus. Kodualune maa on Tallinnas maamaksust vabastatud. Loomulikult ei meeldi kellelegi maksta suuri arveid. Inimeste jaoks, kellel on väike sissetulek, on tõsine probleem, kui sisendi hinna kasvamisel talvisel perioodil kulu kasvab. Seetõttu peame otsima neid meetmeid, mis on riigi käsutuses, et hinnatõus, mis tuleneb sisendhindadest, ei oleks selline probleem. Sisendhindade tase ei ole maailma vabaturu tingimustes riiklikult kontrollitav. Ainus, mis võimalik, on see, et monopoolsetele ettevõtetele ehitada kõrvale konkurentsi.

••Ma saan aru, et te räägite sellest, mida saab ette võtta, et hinnad tõuseksid vähem. Muidugi ei ole meil võimalik mõjutada näiteks naftahinda. Aga kas see lubadus sai siis valesti öeldud, kui lubasite kodukulusid alla viia?

Meie sõnum on väga lihtne – mis puudutab Eesti perede toimetulekut, siis see on tõsine teema. Me tegeleme sellega ja meil on oluline rida programme, mida oleme ellu viinud ja mida soovime jätkata. Oleme soovinud teostada oma poliitikat võimalikult läbipaistvalt. Seepärast allkirjastas Mart Laar lepingu valijaga. Seal tõime punkt-punktilt ära, mida me „kodukulud alla” all mõtleme. Ma arvan, et nendes punktides oleme me seda tööd teinud ja saanud ka tulemusi.

••Äkki sai see kampaania siis keeruline ja tänaval oleks pidanud „kodukulud alla” taga olema tärn – lähemalt loe lepingust valijaga, kus kõik on kirjas?

Lepingu soovisime teha võimalikult konkreetse. Erakondade programmid on üsna mahukad, kümnetes lehekülgedes. Proovisime destilleerida oma programmist olulisemad teemad võimalikult lihtsaks, arusaadavaks ja mõistetavaks. Loosungi mõte on see, et annab edasi eesmärgi, mida taotleme. See eesmärk on, et kodukulude programmi realiseerida. See on selgelt mõõdetav, seda on võimalik hinnata, kas oleme seda täitnud. Õiglane ongi hinnata ja vaadata seda loosungit programmi valguses.

••Kuna te esitate juba aruannet valijatele, siis seega tunnete, et olete täitnud loosungit „Kodukulud alla”?

Kodukulude programmis ette võetud tegevused on loomulikult alandanud konkreetseid kodukulusid. Kes on Kredexi energiasäästu meetmest osa saanud, nendel on keskmiselt 39% elamute soojakulud vähenenud. Mis puudutab maamaksust vabastamist, siis on rahandusministeerium välja võtnud, kui palju on inimestele seda maksuosa kätte jäänud.

••Üks asi, mille olete aruande järgi ära teinud, on teatud ruutmeetrite pealt kodualuse maamaksu vabastus. Täna (eile – U. J.) helistas mulle Viimsi elanik, kes ütles, et tema poeg peab vanaemalt kingiks saadud maatüki eest maksma varasema 201 euro asemel 389 eurot. Kodualuse maa maks on tal vähenenud, aga enamgi veel on tõusnud teiste maatükkide maks.

Kas ta elab sellel maatükil?

••Sain aru, et mitte.

Kodualuse maa maksuvabastus oli põhimõtteline küsimus, mis kõneles sellest, et inimese elupaik ja seda ümbritsev maa oleks maksust vaba. Ega me ei lubanud ärimaa maksureformi. Kui me üleriigilist seadusemuudatust ei oleks jõustanud, oleks üleüldine maamaksu tõus puudutanud inimesi oluliselt valusamalt.

••Põhirõhk on siin ikkagi sõnal „kulud”. Kes ikka vaatab lahus oma kodualuse maatüki kulusid ja teise maa kulusid, see on üks rahakott, kust need kulud lähevad.

Üle 10 miljoni euro on kodualuse maa maksuvabastuse reaalne mõju. Need on matemaatilised näitajad.

••Kortermajade soojustamisest – te vahetasite küttekulud laenumaksete vastu. Kas laenumakse tasumine ühistule ei ole kodukulu?

Laenumakse on tähtajaline. Suurt osa sellest on Kredexi programmiga riigi poolt toetatud. Laenu maksmise tähtaeg lõpeb, mingil hetkel on laen makstud ja korteri väärtus on kasvanud. See raha, mis enne kulus soojaettevõttele maksmiseks, jääb inimestele alles. Idee, et ühistud majad korda teevad, on väga mõistlik. Inimeste toimetulekule on sellel olnud reaalne mõju. Laenukoormus on võimalik planeerida nõnda, et ei ületa seda kokkuhoitavat soojakulu.

••Kui saadate inimestele aruandeid, kus ütlete, et olete sealsed punktid täitnud ja olete lubadusi pidanud, siis miks on IRL-i lubaduste täitmine üldse teemaks?

Kaugeltki mitte kõik ei ole tehtud. Parlamendil täitus pööripäev – kaks aastat. Rahvakogus on olnud ettepanekuid, et poliitikutel peaks olema aruandluskohustus inimeste ees. Seda me tegime ja millal siis veel, kui mitte poole valitsusaja pealt. Oli meie valik anda välja konkreetne pakett lubadusi, mida on võimalik hinnata. Toona oli palju kõhklejaid, et mis siis juhtub, kui jääme opositsiooni. Aga me uskusime, et leiame inimeste toetuse, võtsime riski ja oleme kahe aasta jooksul lepingus toodud sätteid ellu viia.

Me ei taha oma poliitikaga inimestest kõrvale hoida. Me ei taha rajada poliitikat sellele, et inimesed unustavad, mida me lubasime. Ma võin kinnitada, et töötame selle programmiga, mida oleme lubanud, ja plaanime ka täiendavaid ettepanekuid.

••Kui saaksite uuesti sõnastada selle valimisloosungi, kas teeksite selle teisiti?

Ma kirjutaksin sellele valimislepingule täpselt sellisena, nagu see on, julge südamega alla ka täna.

••Lepingule küll, aga kas ka loosungile?

Me täidame valimislepingut. Loosungid annavad lepingu ideed edasi, aga need on peegeldused lepingust. Leping on see, mille oleme valijatega sõlminud ja mida peame ellu viima.

••Kasutasite ennist väljendit destilleerima. Et inimesed petmist näevad, tuleb äkki sellest, et loosungis esitati olulised mõtted liiga kokkusurutuna?

Valimisleping? Ei, ma arvan, et lepingus olid ideed üsnagi konkreetselt ja arusaadavalt ära toodud. Leping kõneles kortermajade soojustamisest, kodualuse maa maksu kaotamisest, lasterikaste perede kodutoetuse programmist.

••Nii et kuigi statistikaameti andmed näitavad eluasemele tehtavate kulude suurenemist, võite praegu öelda, et see ei ole õigustatud kriitika, mis on teile osaks saanud?

Inimeste mure on õigustatud. Poliitikute ülesanne on muredele vastused leida. IRL töötab nende lahendustega, mis me välja pakkusime. Pidasime seda väga oluliseks teemaks ja võtame sellega tegelemise osas vastutuse.Aruanne ja statistikaIRL-i „Lepingu täitmise aruanne” sisaldab viit punkti, mida erakond on enda kinnitusel suutnud lubatust juba kahe aastaga täita. Punkt 3 ütleb: „Et kodudega seotud kulusid alandada, lubasime vabastada kodud maamaksust ning küttekulude vähendamiseks toetada korterelamute soojustamist ja ohjeldada monopole.”

Statistikaameti andmetel on inimeste kulutused eluasemele märgatavalt kasvanud. Eluasemekulud suurenesid 2011. aastal 5,9% võrra ja 2012. aastal 9% võrra. Möödunud aasta detsembriga võrreldes oli käesoleva aasta jaanuaris tarbijahinnaindeksi peamine mõjutaja elekter, see oli kodudesse jõudnult keskmiselt 23,6 protsenti kallim.