Tulemused olid masendavad. Esiteks küsisid tarbijakaitseameti töötajad uuringu käigus reisipakkumist ligikaudu sajalt reisivahendajalt, kellest vastuse saatis vaid 39. Teiseks võiks tarbijakaitse arvates panna neist 39 kontrollostust rahuldava hinde üksnes kolmele, ülejäänud ei küündinud isegi selleni. 33 reisi puhul ei näidanud reisivahendajad pakkumises, kes reisi tegelikult korraldab, ja kolmes tehingus esitati koguni teadlikult valeandmeid.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski selgitusel on reisivahendajal kohustus teavitada tarbijat, kes on pakkumises toodud reisi korraldaja. Samuti tuleb anda infot reisisihtkoha ja -teekonna, reisitasu suuruse, kasutatavate sõidukite ja majutuse liigi, toitlustamiskava, passi-, viisa-, kindlustus- ja tervishoiualaste nõuete kohta.

Et sundida reisivahendajaid suuremale tähelepanelikkusele, kasutati osa kontrollostude puhul teadlikult ka mitte-eestipärast kliendi nime. See ei mõjunud. „36 tehingu puhul ei pööranud reisivahendajad ühelgi ajahetkel arve tasumiseks esitamiseni reisija tähelepanu passi-, viisa-, kindlustus- ja muudele nõuetele,” nentis Turetski. „25 tehingus lisandus ainsa viitena reisikorraldajale viimase nimi vahendaja esitatud arvel. 30 juhul ei viidanud reisibürood üldse reisikorraldaja kasutatavatele ja tüüptingimustega lepingutele.”