TÄISMAHUS: Olümpiapronks Indrek Pertelson viis tööandja arvel kodukulud alla
Süüdistuse järgi raiskas olümpiapronks Indrek Pertelson Eesti Talleksile kuulunud Haabersti Perespordikeskuse, rohkem tuntud kui eksklusiivse Arigato spordiklubi raha arutult muu hulgas isikliku toidu, esinduskulude ja reisimise peale. Ühtlasi maksis ta võõra rahaga kinni sadu arveid, mille otstarbekuses ka ise hiljem kahtles või ei osanud nende sisu audiitorile selgitada.
Süüdistus on mahukas. Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröril Maria Entsikul kulus eile kohtule prokuratuuripoolse tõendusmaterjali ja asitõendite üleandmiseks ning osaliseks refereerimiseks kolm tundi. Samuti ootab kohtunik Katre Poljakovat seitse kasti materjale, mida koos ekspertidega hakatakse mõne päeva pärast kohtus üksikasjalikult lugema. Kohtupidamine kestab 28. veebruarini.
Kohtualused end eile süüdi ei tunnistanud ja väitsid, et sisuliselt on süüdistus arusaadav, kuid juriidiliselt nad end süüdi ei tunnista. Mis sest, et Pertelson koos kamraad Margus Dintšenkoga põletas lühikese aja jooksul ära ligikaudu 3–3,5 miljonit eurot Eesti Talleksi – Arigato omaniku – raha. Ka Dintšenko kaitsja vandeadvokaat Raul Palmaru ja Pertelsoni kaitsja Aivar Pihlak ei näinud süüdistuses kuriteo koosseisu. Palmaru lisas, et kriminaalasja materjale lugedes võib tuvastada teatud inimlikku rumalust, kuid see ei ole kuritegu kriminaalmenetluse mõttes.
Suur segadus
Kõige laiemas plaanis valitses spordikeskuse raamatupidamises selline segadus, et isegi kogenud audiitor Peep Parmakson ja pankrotihaldur Terje Eipre nägid pikalt vaeva, enne kui suutsid end puudulikest, võltsitud või hoopis tagantjärele vormistatud dokumentidest läbi närida. Ettevõtte raamatupidamine oli niivõrd korrast ära, et prokuratuuril ei olnud lõpuks võimalik ka Pertelsoni ega Dintšenkot majandusliku kahju tekitamises süüdistada. Tagantjärele ei saanud lihtsalt tuvastada, kas, miks ja kes ühe või teise otsuse, allkirja, arve või kuluaruande eest vastutas.
Näiteks tegi juhatus „kassast” aastail 2007–2008 kokku ligikaudu 1,5 miljonit krooni sularahaväljamakseid Arigatos personaaltreeningu kontseptsiooni väljatöötamiseks. Seni on prokuröri väitel selgusetu, miks pidi e-riigis maksma kellelegi sularahas, kuhu jäi personaaltreeningu kontseptsioon ja miks puuduvad raamatupidamises sularaha väljavõtmise orderid. Sularaha väljamaksete ajal jäi kassajääk kohati negatiivseks – see on sisuliselt võimatu – ning paar korda maksti sularahas välja ka neli ja kaheksa senti...
Samuti tõi prokurör esile tagantjärele vormistatud lepingu judoklubiga MTÜ Condor, mis oli seotud Indrek Pertelsoniga. Klubi kasutas Arigato ruume tasuta, kuigi oleks tagantjärele vormistatud fiktiivse lepingu järgi pidanud maksma spordiklubile iga kuu 35 000 krooni, seitsme kuu jooksul kokku ligi 250 000
krooni. Condori ja spordikeskuse raamatupidamine oli segamini nagu puder ja kapsad. Perespordikeskus maksis korduvalt Condori kaheldava väärtusega arveid, Pertelsoni MTÜ enamasti samaga ei vastanud.
Dintšenko väitis eeluurimise ajal, et Condori ja spordikeskuse vahelise fiktiivse lepingu käskis tagantjärele vormistada Pertelson ja see kirjutatigi kokku tema juhendamisel. Erikontrolli materjalidest selgus, et suuremal osal kuludokumentidel ei olnud juhatuse liikme allkirja. Võimatu oli tuvastada, kas juhatuse liige oli üldse kulutšeki sisuga tuttav või mis seos oli spordikeskusel tehtud kulutusega.
Ka taksoteenuse kasutamine oli ettevõttes reguleerimata. Uurimisest selgus, et teinekord olid töötajad päeva jooksul taksoga sõitnud kuni kaheksa korda. Kes, kuhu ja miks, ei olnud võimalik tuvastada. Lähetuse puudulikult vormistatud kuludokumentide järgi ei saanud tagantjärele öelda, miks käidi reisimas ja kuidas oli lähetus seotud Arigato äritegevusega. Seejuures kulutati 2007. aastal lähetustele 199 000 ja järgmisel aastal 91 000 krooni.
Imelikud esinduskulud
Käest ära oli ka esinduskulude arvepidamine. Uurijatele jäi arusaamatuks, mis seos oli suuremal osal raamatupidamisse esitatud arvetel spordiklubi tegevusega. Miks, kus ja keda oli kostitatud ja majutatud, jäi hämaraks. See-eest summa, millega valdavalt käidi mööda restorane – Bella Vista Grupp (kokk Imre Kose ja Peeter Tava), Hama Jaapani Köök –, küündis 2007. aastal 368 000 ja 2008. aastal 95 000 kroonini.
Samuti köitsid uurijate tähelepanu Pertelsoni perekonna – Indreku, tema tollase abikaasa ja laste – igakuised toiduarved, mis ulatusid 18 000–20 000 kroonini. Ka nende eest maksis Talleksile kuulunud spordikeskus ja neilgi puhkudel eelistasid Pertelsonid valdavalt Imre Kose köögi loomingut.Spordiklubi on maksuametile seniajani võlguPraegu, veebruari keskpaiga seisuga on Haabersti Perespordikeskus endiselt maksuametile võlgu ligikaudu 178 098,96 eurot. Sellest summast ei ole sentigi ajatatud ega vaidlustatud. Peale selle ilmneb, et maksuameti andmeil oli spordiklubile arvutatud arvestuslik intress kokku 5501,19 eurot.
Parem seis ei ole ka praegu Arigato spordiklubi haldaval ja Eesti Talleksile kuuluval osaühingul Arigato Keskus. Nende tasumisgraafikuna kokku lepitud maksuvõlg ulatub veebruari keskpaiga seisuga 5576,31 euroni. Arvestuslikku intressi on 1 729,53 eurot, sealhulgas tasumisgraafikus püsib 1 625,73 eurot.
