Veterinaaramet ei usu, et hobuselihaskandaal jõuab Eestisse
Hoolimata Euroopas üha laiemalt levivast skandaalist – mitmel pool on toodetest pakendil lubatud veiseliha asemel leitud hobuseliha – ei kiirusta Eestis keegi siinsetel poelettidel müüdavat kontrollima. Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et ta ei näe praegu põhjust, miks peaks amet ulatuslikuma kontrolli ette võtma. „Üks või kakskümmend proovi, mis me praegu võtaksime, oleks nagu kottpimedas metsas püssi paugutamine,” oli Pärtel kindel, et veiselihatoodete arv on Eestis liiga suur, et midagi leida.
Hobuselihaprobleem sai alguse juba jaanuari keskel, kui seda avastati Iirimaalt ja Suurbritanniast Tesco ja Aldi poekettidest hamburgeri vahelt. Peagi ilmnes sama mujalgi Euroopas: päevavalgele tuli üha rohkem tooteid, milles ei olnud tooraine, mis oli etiketil kirjas. Möödunud nädalavahetusel jõudis skandaal Eesti külje alla, kui Soomes korjati Lidli odavpoeketist müügilt vasikalihaguljašš.
Kõnealuse guljaši hobuselihasisaldus pole veel lõplikult tõendatud ja Ago Pärteli jaoks on see üks põhjus, miks Eestis ei peaks praegu kontrollimist ette võtma. „See, millal meie hakkame kontrollima, sõltub edasistest arengutest. Kui hobuselihaga toode on jõudnud meie turule või näiteks mõni toode samast ettevõttest. Lidli ketti meil pole,” selgitas Pärtel.
Kulukas analüüs
Ent Euroopa Parlament võib otsustada, et veiseliha kontrollimine on kõigile liidu liikmesriikidele kohustuslik. Sellisel juhul on Eestis soovituslik võtta kümme proovi, ütles Pärtel. „Kui tuleb selline otsus, siis võtame need proovid, aga kui meil reaalset kahtlust pole, siis ei anna see midagi peale arvestatava rahanumbri,” viitas ta proovide võtmise kulukusele.