Ettenägelikud õpivad hiina keelt

Ekspertide hinnangul võiksid lapsed koolis õppida varakult vähemalt kaht võõrkeelt.

Inglise keel on õpilaste esimene valik, mida eelistas koolis võõrkeelena nii 2008. aastal kui ka nüüd kaheksa noort kümnest. Teisena valitakse vene, saksa või prantsuse keel. Soome ja hispaania keele austajaid on üks protsent õppureid ehk 1300 ringis. Neile lisanduvad kümned rootsi, heebrea, ladina, hiina, itaalia, norra, jaapani, kreeka ja taani ning üks suahiili keele õppija. Eesti Päevaleht uuris hariduse, majanduse ja geopoliitika asjatundjatelt, mis võõrkeeli peaksid noored tegelikult õppima.

Inglise keel võimutseb

Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg leidis, et ka 10–15 aasta pärast on olukord sarnane ja olulisim võõrkeel on inglise keel. Euroopa Liidu kontekstis on tema sõnul kasulik osata prantsuse keelt ja meie geograafilise asendi tõttu vene keelt. „Ei usu, et saksa keel võiks taas hõivata positsiooni, mis sel oli sõdadevahelisel ajastul Kesk- ja Ida-Euroopas.”

Tartu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane toonitas, et maailm, kus inimesed loodavad ainult inglise keelele, on mineviku nähtus. „Tegelikult on vaja osata rohkem keeli — inglise, vene ja veel ühte keelt. Hea näide on see, kuidas meie ajakirjanikud kajastasid Euroopa võlakriisi ühepoolselt inglise euroskeptikute arvamuse põhjal, kuna ei vallanud ei prantsuse ega saksa keelt. Kesk-Euroopas on tavaline standard neli keelt. Meil on trend selline, et noored üritavad ülikoolis kolmandat võõrkeelt selgeks õppida,” märkis ta.

Varblane nentis, et asjaajamiskeelena on kogu maailmas kinnistunud inglise keel ning Eestis ka vene keel. „Vene keele tähtsus hakkab noortele kohale jõudma, kuna meil on kõrval nii suur ja võimalusterohke turg. Praegu on tööturul eelisolukorras hästi inglise ja eesti keelt oskavad vene noored võrreldes eesti noortega, kes vene keelt ei oska. Isegi Euroopas on vene keele oskus lisaboonus. Ma ei näe, et saksa keel tuleks tagasi ja lükkaks kõrvale inglise keele, sest see on teaduskeelena julmalt oma positsiooni kehtestanud. Kui midagi on muutumas, siis mandariini keel hakkab võitma suuremat rolli. Karjääri mõttes tasub õppida hiina keelt, kui noored tahavad tulevikus ägedat ja huvitavat tööd saada,” ütles ta.