TÄISMAHUS: Rahvas näeb Reformierakonna uue juhina Urmas Paeti

Turu-uuringute AS esitas Eesti Päevalehe tellimusel rahvale küsimuse: kes võiks olla järgmine Reformierakonna juht? Lausa 25% vastajaid pakkus selleks skandaalidest puutumata jäänud välisminister Urmas Paeti. Teised ministrid said pelgalt 3%, 4% või 5% toetust, 41% küsitletuid ei osanud eelistust pakkuda.

„Andrus Ansip on öelnud, et tema järgmist valitsust ei tee, seega vajab Reformierakond uut esimeest ja peaministrikandidaati. Keda eelistaksite teie?” Sellise küsimuse palus Eesti Päevaleht esitada Turu-uuringute aktsiaseltsi tavapärasel, niinimetatud omnibuss­uuringul. Esindusliku, tuhande vastajaga üle Eesti korraldatud uuring andis üpris eeldatud vastuse: Eesti rahvas näeks ülekaalukalt järgmise Reformierakonna esimehena praegust välisministrit Urmas Paeti.

Kui vastus ise pole eriti üllatav, siis Paeti edu määr on küll. Nimelt edestas 25% vastanute toetuse saanud Paet teisi ministreid lausa mäekõrguselt: justiitsminister Hanno Pevkur ja rahandusminister Jürgen Ligi pälvisid 5% inimeste toetuse, kõigest kuu aega ametis olnud sotsiaalminister Taavi Rõivas aga näitas oma 4%-ga koha kätte ka kultuuriminister Rein Langile ja keskkonnaministri ametit pidavale Keit Pentus-Rosimannusele.

Oluline on märkida, et Eesti Päevalehe tellitud küsimuses ei pööratud tähelepanu sellele, kelle poolt vastajad kavatsevad üldse hääletada. Küsimus oli suunatud otseselt praeguse peaministripartei juhtimisele, sest umbes aasta aega tagasi, pärast võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA vastaseid meeleavaldusi, ütles peaminister Andrus Ansip: „Järgmist valitsust mina enam ei moodusta – ei enne ega pärast uue riigikogu valimist.”

Küsimus ise oli valikvastustega, kus olid eraldi esile toodud praegu ametis olevad Reformierakonna ministrid, võimalus nimetada keegi muu ning „Ei oska öelda” variant. 14% vastanuid otsustas ise kellegi nime kirja panna, 41% valis „Ei oska öelda”.

Turu-uuringute AS-i tegevjuhi Tõnis Stambergi sõnul polnud küsitlustulemused temagi jaoks otseselt üllatavad, sest ülejäänud ministrid on kas olnud oma ütlemiste pärast pideva tule all, skandaalidega seotud või Taavi Rõivase puhul pelgalt liiga uued, et staažika ministri Paetiga konkureerida. See-eest kinnitas ta, et küsimuse püstitus ja eeldatav arv „Ei oska öelda” vastajaid näitab, et tegemist on igati esindusliku tulemusega.

„Kui me vaatame ühe teise uuringu tulemusi, siis inimesi, kes ütlevad, et nad on väga huvitatud poliitikast, on 13%, enam-vähem huvitatud on 48%. Samal ajal ütlevad umbes 38%, et nad on kas üldse mitte huvitatud või vähe huvitatud,” viitas Stamberg sellele, et nende arv, kes ei osanud arvamust avaldada või pakkusid mõne teise erakonna juhi nime, vastab ootustele. „See, et „Muu” alla kirjutatakse igasuguseid nimesid, sellega me oleme enam-vähem arvestanud,” ütles Stamberg. „Siin mingit üllatust ei olnud.”

Tõepoolest, teistest nimedest oli kõige rohkem pakutud näiteks Edgar Savisaart ja Sven Mikserit. Küll oli Reformierakonna juhtliikmetest enim kordi pakutud näiteks Kaja Kallase nime, kuid ka seda mitte nii sageli, et see tervet protsenti moodustaks.

Ka muukeelsed toetavad

Tavapäraselt oli märgata eestikeelse ja muukeelse elanikkonna väga suurt erinevust. Kui end eesti keele kõnelejaks tunnistavatest inimestest ütles 29% „Ei oska öelda”, siis muukeelsete puhul oli neid lausa 68%. Hoolimata sellest pidasid ka muukeelsed vastajad just nimelt välisminister Urmas Paeti kõige eelistatumaks järgmiseks Reformierakonna esimeheks.

„Selle taustal on muidugi Paeti toetusprotsent 11% Ida-Virumaal tõeline saavutus,” nentis Stamberg. „Seda tuleks kindlasti tähele panna.” Tema sõnul on ainult Keskerakond süsteemselt muukeelsete elanikega tööd teinud ja alles nüüd hakkavad nood avastama, et on olemas teisigi erakondi.

Reformierakonna peasekretär Martin Kukk kommenteeris küsitlust napisõnaliselt ja nimetas, et see annab poliitikutele huvitavat tagasisidet. Ta ütles, et talle teeb head meelt, et Paeti hinnatakse kõrgelt nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste seas. „Reformierakonna esimees valitakse selle aasta mai lõpus erakonna üldkogul,” selgitas ta. „Andrus Ansip on kinnitanud, et kandideerib erakonna esimeheks. Mida rohkem neid on, kes valikutes kaasa räägivad või kandidaadina kõne alla tulevad, seda parem.”

„Urmas Paeti hinnatakse üle Eesti tubli töömehena ja teda usaldatakse tipp-poliitikuna suure erakonna tüürile ning peaministriks,” arvas Kukk. Varem on ka näiteks keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus nimetanud, et Urmas Paet võiks olla järgmine erakonna esimees.

Mitu eksperti, kellelt Eesti Päevaleht veel arvamust küsis, sõnasid samuti, et tegemist on ebatavalise küsimusepüstitusega, sest erakonna juhi valivad ikkagi liikmed, mitte rahvas.

Paet: esimehekoht pole praegu aktuaalneVälisminister Urmas Paet ütles uuringutulemuste kommentaariks, et esiteks üllatab teda, et küsimust üldse sellisel kujul esitati. „Ja muidugi tuleb mulle ka küsitluse tulemus üllatusena,” lisas ta. „Mis ma oskan öelda? Aitäh nendele inimestele, kes selles küsitluses oma vastusega mulle toetust avaldasid.”

Kui Eesti Päevalehe lugejad valisid Paeti aasta alguses järjekordselt kõige tugevamaks ministriks, siis ütles ta, et ei vaeva veel oma pead sellega, kellest võiks saada järgmine erakonnajuht. „Ma ei ole oma hoiakut selles suhtes muutnud,” kinnitas Paet nüüd.

„Muidugi on need küsitlused väga toredad lugeda, aga laiem pilt on see, et järgmiste parlamendivalimisteni ja valitsuse moodustamiseni on veel peaaegu kaks aastat aega. Seetõttu ma võtakski seda huvitava lugemisena, mitte enamana,” kinnitas ta.

Küsimusele, kas mõne teise riigi eeskujul võiks parteijuhi valimistel lubada osaleda ka erakonnavälistel isikutel, vastas Paet, et tema hinnangul esindavad liikmed Eesti ühiskonna eri osi. „Erakonna esimehe ülesseadmine on ikkagi erakonnaliikmete ülesanne,” ütles ta.

Ka pealinnas 25% toetuse pälvinud välisminister kinnitas, et kui erakond otsustab, et vajaks kohalikel valimistel tema tuge, siis on ta nõus toetama.

Paet ütles veel, et tema arvates ei tohiks parlamendiliikmetel olla kohaliku omavalitsuse volikogus tegutsemise piirangut. „Ma seda ei pea õigeks,” lausus ta. „Seda piirangut ei peaks olema, et oleks tihedam seos ka parlamendi ja omavalitsuste vahel.”Kadri Simson: ajalugu näitab, et kinnine juhivahetus ei tõota headOpositsioonilise Keskerakonna parlamendifraktsiooni juhi Kadri Simsoni sõnul on Urmas Paet loogiline valik Andrus Ansipit asendama, sest ta on olnud kümme aastat järjest minister ja kogu aeg on teda nähtud nii-öelda number kahe staatuses.

„Aga ma arvan, et kui Reformierakond läheb sellise mudeli järgi edasi, et Ansip annab peaministripositsiooni ilma valimisteta teisele ministrile üle, siis tabab neid sama saatus, mis näiteks Tony Blairi Tööparteid Suurbritannias. Blair andis populaarsuse kaotades peaministrikoha Gordon Brownile ja siis tulid valimised ning valijad saatsid selle erakonna opositsiooni,” meenutas Simson.

Simson tõi veel näiteks Taani liberaalid (Anders Fogh Rasmussen loobus peaministrikohast erakonnakaaslase kasuks) ja Soome Keskerakonna (Matti Vanhanen taandus rahastamisskandaali tõttu). Mõlemal puhul tabas võimuerakonda järgmistel valimistel kaotus.

Simsoni hinnangul pole oluline, kellele just peaministritool üle antakse – kui Reformierakond seda mudelit järgib, leiab ta end opositsioonist.

„Ja seda nad kavatsevad teha, sest praeguse 56 häälega parlamendis võivad nad 2015. aastani eirata kõiki avaliku arvamuse uuringuid,” arvas Simson.