Eneli Kaasik äratab ellu nii inimesi kui ka küla
On vabariigi aastapäev aasta tagasi. Memm poetab pisara, sest just astus Juula küla veidi tõbise memme uksest sisse külavanem Eneli Kaasik ja tegi sünnimaa sünnipäeva puhul kalli-kalli. Sel kombel käis Eneli läbi kõik talud, mille tõbine rahvas ei pääsenud vabariigi aastapäeva koosolemisele. Ikka paar head sõna, šokolaad pihku. Ilus ja südamlik.
Eneli ei näe Eesti sünnipäeval mööda küla käimises midagi iseäralikku ja arvab, et see on lihtsalt üks külavanema ametiga kaasnev kena kohustus. Ta jätab lisamata, et tema ise on selle kohustuse enesele välja mõelnud. Vaevalt et Eestis on liiga palju külasid, kus sünnimaa sünnipäev tähendab kõigile ka külavanema kallistust või käepigistust. See teeb Juula eriliseks.
Juula külas Jõgevamaa veerel on 24 talu ja 75 elanikku, ise nimetavad nad oma ääremaad Jõgevamaa jõhvikaks. Bussipeatuse akende ees on kardinad ja küla vahel seisavad inimesesuurused Juula kujud, mis osutavad külaplatsile ja külamajale. Eneli, kes on külavanem kümnendat aastat, ütleb: „Näruse palga eest seda tööd küll ei teeks, aga missioonitundest teen hea meelega, ikka meie laste nimel.”
Erilisus tuleb kui iseenesest
Juula küla ettevõtmiste rida on pikk kui Hiina müür. Hiljaaegu sündis konstrueerimisbüroo, millel Jaan Tatika nimi, ainuke Eestis. Tatika büroo õpetab noortele külaelanikele vahvaid konstrueerimisvõimalusi ehk robotite ehitamise kunsti.
