Esimesed kriitikanooled läksid kohe politsei suunas – miks midagi ette ei võeta. Ometi saab politsei, kes küll pingutab selle nimel, et kõrvaldada käibelt võimalikult palju narkoaineid ja kinni püüda võimalikult palju käitlejaid, mõjutada üsna väikest osa kogu narkoprobleemist.

Viimases PPA analüüsibüroo koostatud narkomaania olukorda vaatlevas ülevaates tõdetakse, et kuigi pool möödunud aastal narkootikumide üledoosi tõttu surnud 160 inimesest olid töötud, siis arvestav osa neist siiski töötas, murettekitav on ka õpilaste osatähtsus 16%. Võrdluses 2011. aastaga suurenes mullu ka eesti keele kõnelejate osatähtsus (17%-lt 25%-le). Enamasti olid nad pärit Põhja- ja Ida Eestist, kuid narkomaania on siiski üle-Eestiline probleem – üheksa narkootikumide üledoosi tõttu surnud isikut leiti Lääne ja Lõuna-Eestist. Pole mõtet loopida loosungeid, et surevad ainult eluheidikud – tegemist on meie kõrval elavate inimestega, kes sõltuvuse toitmiseks sooritavad ka suuremaid või väiksemaid kuritegusid.

Siseministeerium ja politsei on astumas narkoprobleemi lahendamiseks senisest konkreetsemaid samme. Hiljuti oli taas koos möödunud kevadel siseministri ettepanekul ellu kutsutud uimastiennetuse valitsuskomisjon, et leppida lähiaastateks kokku narkoennetuse koostöökohad ja põhisuunad. Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on peamine rõhk sel aastal kuritegelikel ühendustel, kes tegelevad eriti kange uimasti fentanüüli ehk valge hiinlasega, mis on peamine uimastisurmade põhjustaja – 80% eelmisel aasta 160-st narkosurmast oli põhjustatud just selle aine üledoosist.