Taavi Veskimägi: Parim projekt võitku, et gaasiturg avaneks
Eesti Energia geopoliitilise U-pöörde – idast lahti, läänega kokku – järgmine väljakutse lähtub gaasimajandusest. Eesmärk on luua ühine Soome–Balti gaasiturg.
Gaasil on Eesti majanduses edaspidi mängida arvestatav roll. Kütusena elektri- ja soojatootmises ning transpordis, toorainena keemiatööstuses. Kõik see tähendab majandusarengut ja töökohti Eestis. Ent see saab võimalikuks ainult juhul, kui meil on gaasitarneahelate ja gaasitarnijate paljusus. Selleks tuleb avada turg konkurentsile.
Esimene takistus Soome–Balti gaasituru üheks liitmise teel on infrastruktuuri puudumine. Esmane jupp infrastruktuuri, mida vajame, on veeldatud maagaasi (LNG) terminal. Terminal avab teistele müüjatele kõige reaalsema võimaluse tulla Gazpromi kõrval turule.
Inkoo, Muuga või Paldiski
Euroopa Komisjoni raporti järgi on regionaalse LNG terminali parim asukoht emb-kumb Soome lahe kallas. Sisuliselt on lauale jäänud Inkoo, Muuga ja Paldiski projektid. Nüüd tulebki Eesti ja Soome ametkondadel kevade jooksul kokku leppida, milline neist on parim terminali asukoht. See on eksam mõlema riigi otsustajate jaoks: riiklik versus regionaalne vaade. Kas terminal naabri juures on varustuskindluse seisukohast sama kindel kui enda tagaaias?
Eeldades, et tehnilised, ohutuse ja keskkonna küsimused on lahendatavad, tuleb terminali projekte hinnata ainult kahe kriteeriumi järgi: valmimise aeg ja maksumus.
Eestil on terminaliga palju kiirem kui soomlastel. Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt on Soome sõlminud Gazpromiga 2025. aastani siduva gaasilepingu ja seetõttu puudub neil enne selle lepingu lõppemist suuremahuline nõudlus LNG järele. Eesti leping Gazpromiga lõpeb 2015. Meil on seega vaja hinnareferentsi juba 2015. aastaks, et Eesti tarbija saaks osa Euroopa potentsiaalsest hinnalangusest.
Euroopa gaasiturul oodatakse praegu kildagaasipõhise veeldatud maagaasi eksporti Ühendriikidest Euroopasse. See võiks kaasa tuua tarbija jaoks positiivse hinnamuutuse. Ka Eestis, kui meie regioonis on piisava suurusega LNG terminal.
Enamik Kesk- ja Ida-Euroopa valitsusi teeb praegu meeleheitlikke pingutusi, vabanemaks Gazpromi diktaadi alt. Seda vajadust arvestab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa ühtse gaasipoliitika kohta, mille põhieesmärk on tekitada gaasisektoris konkurents, anda kõigile turgudele ligipääs maagaasile ja suurendada Euroopa tarbijate varustuskindlust.
Üheks keskseks gaasiturgude arendamise meetmeks sätestati nimetatud direktiivis süsteemihalduri omandilise eraldamise nõue. Elektri poolel on see Eestis tehtud. Kolm aastat tagasi eraldati Elering Eesti Energiast.
Gaasiäri MRP-leping
Hiljuti avalikuks tulnud EG Võrguteenuste ja Soome Gasumi „MRP leping” LNG terminali asukoha ja Eesti–Soome ühenduse trassi kohta näitab veel kord meie maagaasiseaduse muutmise seaduse õigsust ja vajadust põhivõrk kiiresti monopoolsest gaasimüüjast eraldada. On täiesti käsitamatu, kuidas saab ühtegi asjasse puutuvat osapoolt, sh riiki, informeerimata, kaasamata ja otsust põhjendamata langetada selliseid valikuid. Selle otsusega võttis EG Võrguteenused endalt igasuguse võimaluse olla üks gaasituru arendamise osapool.
Just arvestades 2015. aasta tähtaega on Eesti LNG-projektidel oluline eelis Soome ees. Eesti projektid on kiiremini ja vähema rahaga realiseeritavad. Lisaks ei pea väide Soomest kui suurimast turust kuni 2025. aastani paika. Suurim turg on siinpool lahte.
Kiiruse argumenti toetab Euroopa Liidu energiaturgude integreerimise poliitika ja seeläbi võimalus saada kaasfinantseerimist Euroopa Liidu järgmisest eelarvest. Teatavasti otsustas Euroopa Ülemkogu jätta viis miljardit eurot piiriüleste energiataristu projektide jaoks. Kõigi LNG terminali projektide arendajad on kinnitanud, et ilma EL-i kaasfinantseerimiseta regionaalset LNG terminali Läänemere idakaldale nähtavas tulevikus ei teki.
Soomlaste sisu näitab tahe nimetatud tegureid näha ja arvestada ning usaldus, et Soome gaasivarustuskindlus võib põhineda Eestis olevatel lahendustel. Kui me usaldame soomlasi oma energiavarustuskindluse tagamisel, peavad soomlased suutma usaldada ka meid. Koostöö on kahepoolne. Las võidab parim projekt! Mitte väikse ja suure Peetri koostöö. Terminali asukoha valikul on seega oluliselt laiem olemuslik mõõde kui ainult geograafiline punkt Soome lahe ääres, kuhu investeeritakse lõpuks vähemalt u 400 miljonit eurot. Otsus ei saa põhineda jõul, vaid faktidel.
Elering on gaasimajandusega tegelenud 2011. aastast. Meie eesmärk on luua konkurentsipõhine regionaalne gaasiturg. Näeme terminalis turu arendamise vahendit. See oli põhjus, miks käivitasime koos Tallinna Sadamaga terminaliprojekti Muugal ja leidsime konkursiga juurde sõltumatu terminalioperaatori Vopaki näol. Kui tänase hindamisprotsessiga jõutakse teisele positsioonile, siis meie ei vastanda ennast kindlasti ühelegi terminaliprojektile. Meie esmane huvi on, et terminal tuleks. Kuhu, see peab põhinema faktidel, mitte emotsioonidel ja salakokkulepetel.
Taavi Veskimägi
Eleringi juht
