Osa ATKO-t räsivate probleemide juured on ettevõttest väljaspool. Esiteks on vähempakkumised, millega maakonnaliinidele vedajaid valitakse, kahe teraga relv. Ühest küljest hoiab see riigi raha kokku, kui bussifirmad püüavad riigihankel üksteist hinnaga üle trumbata. Teisalt aga ajendab see bussifirmasid kokku hoidma ka sealt, kus teenuse kvaliteedi ja sõitjate ohutuse seisukohast kokku hoidma ei peaks.

Kui firma maksab bussijuhtidele konkurentidest madalamat palka, siis küllap satub sinna tööle ka bussijuhte, kes iga päev kaine peaga tööle tulla ei suuda. Igal juhul on ettevõtte ülesanne vältida ebakainete juhtide sõitma pääsemist. ATKO Grupi juhatuse liige Margo Tomingas on öelnud, et ettevõte kavatseb paigaldada osale bussidele alkolukud, et vältida purjus juhtide pääsemist väljastpoolt Tallinna alustavate liinide rooli. Hea seegi. Loodame, et kavatsus saab kiiresti tegelikkuseks.

ATKO bussidele on ette heidetud ka kehva tehnilist seisukorda. Siin on lootust paranemisele tänu Eesti riigi CO2 kvootide eest ostetud bussidele, mille Harjumaa Liinid saab sel kevadel enda käsutusse kui Harjumaa ida- ja läänesuuna liinide teenindaja. Uued bussid on veel üks põhjus, miks ATKO-s toimuvale tähelepanu pöörata – sõitjate huvides on, et firma, mis neid kasutama hakkab, suudaks neid võimalikult kaua heas korras hoida.

Mõneti kummaline on ATKO Grupi suuromaniku, Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu reaktsioon tema bussiettevõtetes toimuvale. Ta ei ole soovinud viimasel ajal esinenud probleeme kommenteerida, öeldes, et pole firma igapäevaste muredega kursis ja tal poleks selleks aegagi. Väljastpoolt vaadates tundub küll, et tema firma bussidega on olnud piisavalt palju hädasid, väärimaks ka omaniku murelikku tähelepanu.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid