Noortekeskused aitavad noortel teha tutvust tulevase tööeluga

Viimastel aastatel on noortekeskused hakanud teadlikult noori tööeluks ette valmistama.

Kui 2000. aastate alguses võrdus noortekeskuse mõiste peamiselt sõnapaariga „koht noortele” ehk eesmärk oli leida alternatiive tänaval olesklemisele, siis nüüd on keskseks saanud noortele arendavate tegevuste ja keskkonna pakkumine.

„Noored on tundlikud,” tõdeb Võru noortekeskuse juhataja Einike Mõttus. Ta teab, et õpetamise jutt seostub neile kohe kohustusega ja tekitab pigem vastuseisu kui soovi midagi uut teada saada. Seega on praktiliselt välistatud loenguformaadis lähenemine teemale, kuidas valmistuda iseseisvaks eluks.

Üks võimalus on käia töövarjuks ning uurida, kuidas mõni töö tegelikkuses välja näeb. Samuti kutsub ta noortekeskusesse eri valdkondade inimesi (just oli neil nt tervisenädal), kes siis räägivad ühtlasi ka oma tööst. „Noor saab õppida läbi küsimuste ja vaatluse,” lisab Mõttus.

Võru noortekeskus korraldab ka õpilasmalevat, kus räägitakse tööõigusest ja -kaitsest. „Noored küsivad sageli nõu, kui nad on mustalt tööd teinud ja neile ei maksta palka välja,” selgitab Mõttus, et teadmised, kuidas ennast niisugustel puhkudel kaitsta, on väga vajalikud.

Teadlik tegevus

Võru noortekeskus pole ainuke, mis lapsi tulevaseks tööeluks ette valmistab. Töövarju nädalaid korraldab näiteks Tartu Lille Maja ja ka Aravete noortekeskuses tutvustatakse erinevaid ameteid. Koostöös eri firmadega korraldab Mustamäe avatud noortekeskus töökasvatust jne.

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) ESF-i noorsootöö spetsialisti Natalja Sereda sõnul on noortekeskused noorte tööeluks ettevalmistamisega teadlikumalt hakanud tegelema viimastel aastatel. Programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine” vahendusel on paari viimase aasta jooksul tööeluga seotud tegevustest osa saanud ligikaudu 40 000 noort.