Kreeka-Türgi piiril voolav kiirevooluline Evrose jõgi on Aasiast pärit ebaseaduslikult sisserändajate Euroopasse pugemise lemmikpaik. Jõgi pole väga lai — koolmekohtadel saab sellest isegi jalgsi üle, kuid talviti on kiirevooluline jõgi väga külm. Kreeka statistika ütleb, et 2009. aastal tabati Evrosel 8800 ebaseaduslikult riiki saabujat. 2010. aastal, pärast Araabia kevade rahutusi ja veriseid sündmusi, mis ajas inimesed liikvele, tabati Evrosel aga juba 48 000 ebaseaduslikku sisserändajat.

Oktoobrikuus palus Kreeka Euroopa Liidu piirivalve katusorganisatsiooni Frontexi abi. Frontexi juhtkonnal oli viis päeva aega otsustada, kas minna appi. Kreeka puhul oli vastus juba paari päevaga jaatav ning riikide kiirreageerimisrühmade liikmetel oli omakorda aega viis päeva, et kodus otsad kokku tõmmata, pereliikmetele musi anda ja üheks kuuks kuni pooleks aastaks ära sõita. Teiste seas läksid Kreeka piiri kaitsma ka Eesti piirivalvurid — meie panime välja 19 inimest.

„Ma arvan, et keerulisim koht meie omade jaoks ongi olnud Kreeka. 2010. aastal oli Kreeka hädas suure hulga ebaseaduslike saabujatega, kes tulid Türgist üle piiri. Raske oli just psühholoogiline pool: mida piirivalvur tunneb, nähes, et pikast teekonnast muserdatud ja kehvas toitumuses inimesed, sealhulgas ka naised sülelastega, tulevad üle piiri. Selline tung ja tulv nagu seal, on midagi, mida meil siin nähtud ei ole. Inimesena võid neid tulijaid mõista, aga sul on teatavad normid, käitumisjuhised, mida pead järgima,” rääkis PPA piirivalveosakonna piirivalvealase koostöö büroo juht Helen Neider-Veerme.