Inimesi jääb Eestis aina vähemaks, ent kortereid ja maju tuleb juurde

Eile avalikustas statistikaamet rahvaloenduse andmed eluruumide kohta: võrreldes 2000. aastaga elame suuremates ruumides ja meil on rohkem tube.

40 Eesti külas pole ühtegi tavaeluruumi. Teisalt seisab Eestis 93 422 eluruumi tühjana. Palju leidub neid eriti Saaremaal, Muhumaal, Peipsi ääres ja põhjarannikul. Osalt kindlasti sellepärast, et tegemist on suvilapiirkondadega. Kõige vähem asustamata eluruume ühe ruutmeetri kohta on Ida-Virumaal. Põhjus peitub peamiselt selles, et just Ida-Virumaal on viimase kümne aasta jooksul enim maju muutunud elamiskõlbmatuks või lammutatud. Kohtla-Järvel on eluruume eelmise loenduse andmetega võrreldes 2054 võrra vähemaks jäänud. Kuna see maakond on uute majade ehitamise poolest Eestis kõige nigelamas seisus, siis jääb eluruume Ida-Virumaal üha vähemaks ja need ei jää naljalt asustamata.

25% Saaremaa majasid on püsielaniketa, sarnased on ka Hiiu- ja Läänemaa näitajad. Arvatavasti mängib rolli nii nende maakondade iseloom kui ka ääremaastumine: palju elanikke on neist piirkondadest lahkunud, ent samal ajal on seal palju maa- ja suvekodusid, kus elatakse vaid nädalavahetuseti. Sellest kõneleb ka trend, et ehkki Hiiu- ja Saaremaale on viimastel aastatel suhteliselt palju uusi eluruume ehitatud, pole veerandis eluruumides ikkagi püsiasustust. Sama lugu on ka Pärnus, ainukeses Eesti maakonnas, mille elanikke on võrreldes eelmise rahvaloendusega tunduvalt vähemaks jäänud, ent eluruume rohkesti juurde tulnud. Põhjus võib taas peituda turismis ja suvekodude rohkuses.

9,1% tavaeluruumidega uusi hooneid on Eestisse eelmise rahvaloenduse andmetega võrreldes juurde tulnud. Sellest hoolimata elavad inimesed endiselt küllaltki vanades majades: ligi kolmandik hooneid on ehitatud enne Teist maailmasõda. Kortermajad on kõikjal Eestis keskmiselt 40-aastased, seevastu väikesed peremajad üle 60-aastased. Ehkki taasiseseisvusajal on hakatud jälle uusi individuaalelamuid ehitama, ei suuda need majade keskmist vanust oluliselt vähendada. Enim vanu maju on Hiiumaal, kus ligi 50% majasid on ehitatud enne 1946. aastat. Seevastu Ida-Virumaal on neid kõigest 20%. Uute, pärast 2000. aastat ehitatud majade osakaal on suurim Harju ja Tartu maakonnas.