22.03.2013, 05:00

Eesti demineerija läks kolmeks kuuks Aafrika kriisikoldesse Malisse

Suurte kogemustega Eesti demineerijad on välismaal kõrges hinnas ja isegi koolitavad teisi.

Tuuli Jõesaar tuuli.joesaar@delfi.ee

Demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen näitab Vene tankitõrjegranaati, mis on ka Aafrikas väga levinud. Algselt on granaat küll mõeldud tanki soomuse purustamiseks, kuid tegelikult kasutatakse seda nii jalaväe vastu kui ka punkrite lõhkumiseks.

FOTO: Foto: Vallo Kruuser

„Demineerija elukutset peetakse maailma kõige üksildasemaks. Kui nii kaitseväes kui ka päästes minnakse olukorda lahendama enamasti mitmekesi, siis meie taktika kuldreegel on, et läheb üks mees ja läheb üksinda. Kui midagi valesti läheb, on kahjud võimalikult väiksed. Nii et oled sina ja on pomm. Väga konkreetne kahevõitlus,” ütleb päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen.

„Mina oma teadmiste ja vahenditega võitlen selle vastu, mille taga on miljonid eurod ja teadlased, insenerid, tehnikud, kes mõtlevad vaid ühte: kuidas inimene veel paremini õhku lasta, kuidas teha veel rohkem kahju. See on veidi ebavõrdne võitlus, kui tohib öelda,” lisas ta.

Eesti mehed on selles võitluses Euroopa parimate seas. Nii head, et Rootsi tsiviilhädaolukordade agentuur (MSB) palus Malisse, Aafrika kriisikoldesse appi just meie mehe, kes selle nädala algul lendas kolmeks kuuks Malisse sealseid demineerijaid koolitama. „Ta on tagasihoidlik. Palus oma nime mitte nimetada,” kaitseb Pugonen alluvat. Miks Rootsi kogenud päästeagentuur just Maarjamaa mehe Malisse kaasa kutsus? Kas tõesti omalt maalt pole võtta? Nagu Pugoneni jutust selgub, ei ole jah. Eesti on Euroopas demineerimise osas absoluutses tipus. „Meie meestel on teadmised Vene sõjamoonast ja just seda on Aafrikas palju,” põhjendab ta.

Kommenteeri Loe kommentaare