TÄISMAHUS: Metsavargus: perekond on pea kümme aastat õiglust taga ajanud
2003. aasta augustis sõitis Türil elav Vello Preema (praegu 78-aastane) mööda tema Änaris asuva lapsepõlvekodu kinnistust. Vello vaatas metsatukka ja mõtles, et midagi on valesti – vohav kuusemets oli madalamaks jäänud. Lähemale minnes selgus, et keegi oli viie hektari suurusel metsaalal täieliku lageraie teinud. Tollaste kokkuostu hindade järgi ulatus kahju poole miljoni kroonini. See oli 2003. aastal Järvamaal elanikele põhjustatud suurim kahju.
Kuriteost on nüüd möödas kümme aastat, perekond Preema on juhtunu uurimisega vaeva näinud, abi ei ole nad saanud. Rahast ollakse ilma ja vargad kõnnivad rahumeeli meie keskel ringi. „Tahame, et pätid saaksid karistada ning soovime meile tekitatud kahju hüvitamist,” ütleb perepoeg Valdo. Aga läheme tagasi juhtunu algusesse.
9. september 2003
Vello Preema tegi avalduse Paide politseile. Perekond arvas, et tegemist ei ole keerulise uurimisega, sest nii suure hulga palkide vedu pidi keegi ometi nägema. Avalduse peale algatatigi kriminaalasi.
Üsna pea avastaski asja uurima asunud Järva jälitustalituse politseiinspektor Andrus Adrat võimalikud süüdlased. Kuna süüdlased ei jõudnud kunagi kohtupinki, ei avalda me tunnistajate ja kahtlustatavate täisnimesid, kuigi Eesti Päevalehe käsutuses on nii ülekuulamisprotokollid kui ka riigiprokuratuuri erinevad kirjad nimetatud kriminaalasja kohta.
20. oktoober 2003
Adrat kuulas üle tunnistaja Agu U., kelle sõnul tuli juuli keskel tema juurde Alain L. – juhtumi üks peamisi võtmeisikuid – ning pakkus metsas tööd saemehena. „/…/ta viis mind kohe Änarisse metsa tööle. /…/” Mõni päev hiljem viis Alain Agu, Andris K. ja Toomas P. samasse metsa ja nii veel umbes kolmel päeval. Alain oli meestele öelnud, et peenemad puud jätku nad püsti. „Seda, et seal Änaris asuvas metsatukas pandi toime metsavargus, kuulsin ma alles politsei käest,” ütles Agu.
Seejärel lahkus aga uurija Adrat töölt, kriminaalasja võttis üle Taivi Riispap, kes kuulas novembris üle eespool nimetatud Toomase. Temale pakkus samas metsas tööd Miša-nimeline isik. „Miša näitas ka metsateatist, rääkides, et omanik on vanem mees, kes elab seal lähedal ja on juba raiet alustanud, kuid rohkem ei jõua. /…/Raiusime kuusepalki.” Edaspidi suhtles Toomas Alainiga.
Veidi hiljem üle kuulatud Andris rääkis sama juttu, mida Toomas. Eespool nimetatud seltskond ei võtnud maha kogu metsa, nende töö lõppedes olevat osa puid püsti jäänud.
6. jaanuar 2004
Alain teatab ülekuulamisel, et Vello Preema nimi on talle võõras, kuid Änari metsa olevat ta Atsi, Agu, Aivari ja Toomasega teinud. Kellegi tellimusel, kes võis olla Raul. „Lõikasime sealt metsast 500 tihumeetri ringis. Mees, kes tellis saagima, maksis 70 krooni tihumeetrilt ja maksis kõigi rahad minu kätte,” rääkis Alain ja lisas, et tellija helistas talle teenuse tellimiseks mobiiltelefonile. Kõnede väljavõtet uurijad miskipärast ei teinud.
Samal päeval kuulati üle Miša ehk Mihhail P. „Mina olen Änaris asuva metsaga ja seal toimunud raiega seotud niipalju, et sõidutasin sinna saemehi ja Alaini,” ütles ta ja kinnitas, et tema pole raiet organiseerinud ja pole ka Toomasele metsateatist näidanud.
10. september 2004
Taas ülekuulatud Alain teatas, et käis metsas tavalise inimesena tööd tegemas ja temalt teenuse tellija oli hoopis Mihhaili tuttav. Alain lisas, et tellija ise näitas talle metsa eralduste kaupa kätte ning üleüldse pidavat tellija olema Türi inimene.
Selleks ajaks oli Alain kuulutatud kahtlustatavaks selles, et ta raius 2003. aasta juulis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Änaris Vello Preemale kuuluval kinnistul 560 tihumeetrit kuuse metsamaterjali, põhjustades Preemale sellega rahalise kahju. Kahtlustatavaks tunnistati ka Mihhail. Siinkohal võiks asjale punkti panna, tunnistajate ja kahtlustavate ütlustega veel natuke tööd teha ning süüdistatav kohtu alla saata. Aga ei.
15. september 2004
Lääne ringkonnaprokurör Merike Lugna saatis Vello Preemale kriminaalasja lõpetamise määruse. „Kuna seni ei ole kindlaks tehtud, kes Alain teenuse tellis, tuleb kriminaalasja menetlus lõpetada kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu, samuti ei ole praegu võimalik koguda lisatõendeid,” kõlas määruses.
Vello Preema tegi selle peale taotluse riigi peaprokurörile Jüri Pihlile ning palus see määrus tühistada. Preema viitas muu hulgas, et uurijad polnud teinud kõneeristusi, päringuid ARK-i ja metsaveofirmadele, et selgitada välja metsavedajad. Puudusid leitud asitõendite protokoll ja asitõendite fototabelid, tunnistajaid polnud tema arvates piisavalt küsitletud.
Uurija polnud isegi saatnud metsamaterjali kokkuostjatele päringuid, kes ja kui suures koguses on toonud müügiks kuusepalke juulis-augustis 2003 ja kelle arvele raha kanti.
29. oktoober 2004
Preema sai riigiprokurör Anne Talpilt vastuse, et tema kaebus on rahuldatud ning asja tuleb edasi uurida. „Asja uurimine on toimunud pealiskaudselt, seetõttu kuulub kannatanu kaebuses osundatu vaieldamatult täitmisele,” kirjutas Talp. Asja uurimine hakkas otsast peale.
28. märts 2005
Uurija Riispap kuulas taas üle Mihhaili, kes teatas, et tema pole Alaini kellegagi kokku viinud, küll olevat ta aga metsas kuulnud, kuidas Alainile helistati, sõimati ja küsiti, millal koormaid hakkab saama.
Vahepeal tegeles asjaga veel kolm uurijat ja kuulati üle näiteks ka varastatud metsa lähedal elanud taluperemees.
19. aprill 2007
Riispap kuulas taas üle Alaini, kes ütles, et tema pole varas, vaid osutas teenust. Töö tellija olevat näidanud raiepiletit ning käskinud maha võtta küpsed suured puud. Tellija telefoninumbri olevat ta pärast töö lõppu kustutanud. Materjal olevat saadetud Pärnusse.
19. september 2007
Vello Preema sai taas kriminaalasja lõpetamise määruse. Prokurör Lugna teatas seekord, et kuriteo avastamiseks on läbi viidud kõik võimalikud toimingud, kuid kogutud tõenditega ei tuvastatud süüdlast ja puudub info, mille alusel saaks koguda lisatõendeid.
4. oktoober 2007
Riigi peaprokuröri Norman Aasa lauale potsatas Vello Preema uus palve tühistada kriminaalasja lõpetamine. Preema palvel oli asja toimikuga tutvunud Pärnu vanemkomissar Mehis Mets, kes oli teinud Paide uurijale rea ettekirjutusi.
Preema kirjutas Aasale, et toimiku järgi oli aru saada, et Alain oli juba hakanud murduma ning rääkinud, et ei hakka varjama teise kahtlustatava Mihhaili osalust varguses, ja et üks tunnistaja, kes võib tegelikkuses olla üks võtmeisik, oli oma ütlusi muutnud. Preema ise oli teinud rohkem uurimistööd kui uurijad ning edastas tulemused Aasale.
November 2007
Tühistatigi taas menetluse lõpetamine ning Paide politseijaoskonnale anti ülesanne asjaga edasi tegeleda. Riigiprokurör Kaire Jaakson viitas taas, et menetluse lõpetamine on vormiliselt ebakorrektne ja sisuliselt ennatlik. „Ebausutav väide, et metsaraie tellis keegi kolmas isik, on ainus Alaini õigustav tõend. Sellepärast annab riigiprokuratuuri hinnangul kriminaalmenetluses juba praeguseks kogutud teave aluse süüdistada Alaini metsavarguse täideviimises ja Mihhaili vähemalt kaasaaitamises,” rõhutas Jaakson.
Jaanuar 2008
Uurija Riispap kuulas taas üle Alaini. „Mina ei arvanud, et Mihhail mulle Preema metsas tööd pakkudes varastab seda metsa,” tuli mängu uus üllatav ülestunnistus. „Tunnistan, et ma ei kontrollinud piisavalt, kas Mihhaili esitatud paber on metsaraieks piisav. /…/ Kui saemehed politseis käima hakkasid, siis Mihhail mainis mulle midagi, kuidas tuleb ütlusi anda, aga täpselt ma ei mäleta.”
Märts 2008
Ometi lõpetas prokurör taas asja kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. „Kuna uurimisasutus ei ole suutnud kohtueelse menetluse jooksul leida metsateatise koopiat, on asutud seisukohale, et ümberlükkamata kahtlused tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks. Samas on tuvastatud Alaini tegevus raie organiseerimisel. /…/ Sündmuste kulgemist arvestades võib ka väita, et Alain poleks ilma Mihhaili abita suutnud isegi raiet organiseerida. Mihhaili seotus metsamaterjali varguse organiseerimisega on tõenäoline, kuid vähem tõendatud kui Alaini tegevus.” Preema pöördus taas riigi peaprokuröri poole.
14. aprill 2008
Preema sai seekord riigiprokuratuurist teate tema kaebuse rahuldamata jätmise kohta. „Riigiprokuratuur nõustub uurimisasutuse hinnanguga, et püüd menetlust jätkates ütlustes erinevaid vastuolusid kõrvaldada ja süüdistuse esitamiseks piisavaid tõendeid koguda on perspektiivitu.” Preemal soovitati nõuda tsiviilkohtus hüvitist talle õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Preema üritas veel riigiprokuratuuri otsust Tallinna ringkonnakohtus vaidlustada, kuid tulutult.
August 2008
Preema pöördus tsiviilasjas Pärnu maakohtusse. Istungitel andsid tunnistusi peaaegu kõik eespool nimetatud isikud, kes tunnistasid, et tegid Alainile tööd. Alain ise tunnistas, et tema sai raha meestele maksmiseks Mihhaililt.
Veebruar 2010
Vallo Preema tegi edasiste kulude vältimiseks hagist loobumise avalduse. Üheks põhjuseks oli ka see, et üht olulist tunnistajat, teadmata kadunud Mihhaili ei õnnestunudki kohtusaali tuua.
Märts 2013
Perepoeg Valdo Preemat paneb kõige enam imestama, et juhtum kohtusse ei jõudnudki, kuigi juba esimene uurija oli tegelikult töö ära teinud. Ta on veendunud, et asi on võimalik veel üles võtta, kui õiguskaitseorganitel selleks vaid tahtmist oleks. „Kui kriminaalasja pole võimalik uuesti algatada, siis andke meile vähemalt juriidilist nõu mida teha, et see asi saaks ometi kord lahenduse,” sõnas ta.
KommentaarSee on näide käpardlikusest
Rait Maruste
riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees
„Asi ise on näide käpardlikkusest ja ebaprofessionaalsusest ning soovimatusest tegeleda oma seadusejärgsete kohustustega ja selle eest vastutada.
Mets on samasugune omand kui kodu ja selle sisu. Kas keegi tahab tõemeelselt väita, et tuli teise inimese majja, võttis sealt teleri ja muud vajaliku, sest keegi x näitas paberit, et need asjad on tema omad? Kuritegu pandi toime majja tungimisega ja asjade võtmisega (loe metsa lõikamisega ja väljavedamisega) ja vastutavad juba need, kes töö tegid (sisse murdsid).
See, et tellija (organiseerija) kohta aetakse häma, ei muuda tegu olematuks. Seega tulnuks teo toimepanijad vastutusele võtta. Selle eest, et seda ei tehtud ja asi lõppes nulliga, vastutab eeluurimise üle järelevalvet tegev institutsioon, s.o prokuratuur. Mingit vastutust ja järelduste tegemist sellest kirjavahetusest välja ei loe. Riigi esindajate vastutust, sh varalise kahju sätestab riigivastutuse seadus.”KommentaarVajakajääk likvideeriti
Kaja Kukk
Lääne prefektuuri pressiesindaja
„Eeluurimist juhtis prokuratuur ja teostas menetluse üle järelevalvet. Politseiametnikud tegid omalt poolt vajalikud menetlustoiminguid. Need vajakajäämised, millele prokuratuur tähelepanu juhtis, said menetluse erinevatel etappidel likvideeritud ja kõik võimalikud toimingud tehtud. Tehti ka need toimingud, millele kannatanu kriminaalasja lõpetamise määruse tühistamist taotledes tähelepanu juhtis.
Lääne ringkonnaprokuratuur on seisukohal, et kuna korduva uurimise käigus ei olnud konkreetset süüdlast võimalik tuvastada, siis ei olnud võimalik ka kellelegi süüdistust esitada ja menetlus lõpetati.”
