Üks päev rahvakogul: intelligentne ja arutlev demokraatia on kõigest hoolimata võimalik
Pärast loengut ülikooli koridoris käigu pealt jopet selga tõmmates olin väga õnnelik, kui mu peatas Emori töötaja, kes küsis, kas oleksin huvitatud rahvakogus osalemisest.
Vastasin kõhklemata: „Jah, loomulikult!” Ka mina olen murelikult jälginud, kuidas võimulolevad poliitikud ei suuda vajaduse korral poliitilist vastutust võtta, vassivad ja valetavad, tekitavad ikka ja jälle oma käitumise ja ütlemistega inimestes tülgastust. Tartu meeleavaldusel „Aitab valelikust poliitikast” oli näha, et pettunuid on terve läbilõige ühiskonnast.
Laupäeval kokku tulnud rahvakogul istusid meie lauas keemik ja emakeeleõpetaja Ida-Virumaalt, kinnisvaraäriga tegelev noormees ja päästja Viljandimaalt, taluperenaine Võrumaalt ja pensionär Tallinnast, mina ja noorsootöö alal tegutsev lauajuht Robert Tallinnast.
Kiviõli naised panid kohe lauale küllakutse tuhamäele: „Tulge meie mäe peale!”, Kaja Võrumaalt vastu: „Tulge meie mäe peale!” Uuriti, kas lauakaaslastel on ühiseid tuttavaid, ja selgus, et lauajuhi sõber oli õpetaja Maire õpilane – ka nüüd õpetaja.
Lauajuht Robert uuris, mis laul iseloomustab kõige paremini meie hetkemeeleolu, ja sai vastuseks: hümn, „Koit”, „Ta lendab mesipuu poole”, „Jää vabaks, Eesti meri” ja „Ma tahaksin kodus olla” jne.
Süsteem inimese jaoks
Esimeses teemaplokis tuli jutuks rahva aus kaasatus ja laiem osalemine poliitika uuendamises valimistevahelisel ajal. Päästja Rainil oli kaasas selge sõnum: „Ei ole normaalne, et mõnes valdkonnas ei või töötajad oma arvamuse avaldamiseks korraldada näiteks meeleavaldusi. Inimesed on suukorvistatud. Ja teiseks, meil peab tekkima poliitikas aus kaasatus, kus arvestatakse rahva arvamust. Süsteem peab teenima inimesi, mitte meie süsteemi.”
Laudkond oli veendunud, et riigikogu peab algusest peale koostööd tegema huvigruppidega, keda loodav seadustik puudutab – ja mitte ainult formaalselt, vaid reaalselt ja sisuliselt. Olime kõik nõus, et rahvaalgatuslikel ideedel peab olema suurem võimalus jõuda Toompeale.
Ka selles jõudsime kiiresti üksmeelele, et parteide rahastamist tuleb muuta igapidi ausamaks ja kontrollitavamaks ning et ka väiksematele parteidele tuleb tagada riigipoolne tugi.
Erakondadele tehtud anonüümse, varjatud või juriidiliselt isikult tulnud annetuse vastuvõtmise eest kriminaalkaristuse kehtestamise küsimusse ei suhtunud meie laudkond sugugi kergekäeliselt. „Mina ei ole karistuste suurendamise poolt,” leidis Maire. „Nõus. Erakonnad peaksid ennekõike sisemiselt tervenema,” arvas Raini ja Anne vastas: „Eks nad on sellised nagu eesti rahvaski. Täpselt samasugused!” „Kui igaüks meist vaatab peeglisse ja mõtleb, kas ma valetan ja varastan, kuidas ma suhtlen sõpradega või töö juures, tekib muutus,” jätkas Raini. Maire jälle vastu: „Kas sa vahel eksid?” Raini: „Ikka, jah.” „Kuidas sa ennast siis karistad?”
Selles küsimuses me üksmeelele ei jõudnudki. Karistamine pole asi, mida saaks otsustada kergekäeliselt.
Lõuna.Maalehe lugejad teadsid juba ette, mida söögiks pakutakse: võileivad, kartulisalat, banaan ja saiakesed. Kuna 70-aastane Veera neid toite süüa ei võinud, jagas ta oma palad noormeestele, kes imestasid. „Kas see on eelroog?” Veera nõudis: ”Võtke-võtke!” ja sõi ise rahulolevalt kaasavõetud riisileivakest.
Pensionid on ebavõrdsed
Juttu jätkas Raini: „Kui meie valitsus lähtuks oma tegevustes ligimesearmastusest, mitte rahast ja võimust, oleks ka rahva tervis palju parem!” „Palju tahetud,” leidsid naised, kel oli südamel hoopis Eesti eri piirkondade pensionide ebavõrdsus. „Võrumaal saab enamik inimesi miinimumpalka – kolm aastat peavad töötama, et ühe aasta pensioni juurde saada. Tarvis oleks pensionid indekseerida,” arvas Kaja. Veera nõustus: „Inimest ja inimese tööd ei väärtustata võrdselt.” Selle peale küsis Raini: „Kui Sandor Liive sööb sada muna ja sina sööd kaks muna, mis siis keskmine tuleb?” Eks sellepärast minnakse ka Soome tööle – seal saab pensionile tõhusat lisa, nenditi veel.
Riigiettevõtete nõukogude politiseerituse vähendamise, erakondade konkurentsi ja valija hääle kaalukuse suurendamise küsimustes otsustas laudkond kindlalt, et valija peab saama oma häälega rohkem mõjutada seda, kes ametitesse pääsevad. Lihtsustada tuleks väiksemate erakondade riigikokku pääsemist.
Päeva lõpuks tõdesime: intelligentne, vastastikku austav ja arutlev demokraatia on siiski võimalik ja ka vajalik. Kui võim ei suuda end ise ohjata ja poliitiline süsteem on sumbunud nelja erakonna umbsetesse peakontoritesse, peab rahvas võtma initsiatiivi ja Toompeal uksest veidi värsket õhku sisse laskma.
„Oli väga meeldiv ja viisakas arutelu. Aga kui kõik see on ainult mingi mäng ja rahva arvamusi arvesse ei võeta, eks siis peab jälle tänavatele minema,” võttis päeva kokku päästja Raini: „Elame-näeme!”
KommentaarEdasine sõltub presidendist
Indrek Tarand
europarlamendi saadik
Väga palju sõltub sellest viisist ja sõnadest, millega president Ilves ettepanekud riigikogule üle annab. Kui neist jääb mulje, et president kavatseb institutsioonina survet avaldada, et ettepanekutega reaalselt tegeletaks; kui riigikogu liikmed saavad sõnumi, et need ettepanekud ei lähe lihtsalt ära, nagu halb unenägu läheb; kui parteimänedžerid saavad ähvardava sõnumi, et valeliku poliitika ja musta raha ning Šveitsi kontode aeg peab lõppema... Vaat siis ma oleksin küllaltki optimistlik, et asjad arenevad paremuse poole.
Kui aga presidendi sõnavõtu järel domineerib parteilaste seljaajudes tunne, et president pigem ohkas kergendatult, et „pall on taas teie kaitseliini käes, kiigutage niikaua kui tahate”, siis muidugi on oodata hoopis teistsuguseid protsesse ja Eesti Vabariigi vaimne kliima halveneb.
Rahvakogu ettepanekud
••reguleerida seadusega, kuidas on tagatud avalikkuse informeerimine ja võimalus õigusaktide eri etappides osaleda
••kohustada riigikogu arutama rahvaalgatusena esitatud ettepanekut, kui selle poolt on antud teatud hulk (näiteks 25 000) valimisõiguslike kodanike allkirja
••lihtsustada seaduseelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise korda
••muuta erakondade rahastamist nii, et pool toetust jagatakse riigikokku pääsenud erakondade vahel võrdselt ja pool toetust kõigile valimistel kandideerinud erakondadele vastavalt saadud häälte arvule
••muuta õigusakte niimoodi, et erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest nähakse ette kriminaalvastutus
••suurendada erakondade rahastamise järelevalveorgani volitusi kontrollida riigi rahastatud erakondade ja nende sidusorganisatsioonide kogu majandustegevust
••keelata riigikogu liikmetel nõukogudesse kuuluda
••kehtestada seadusega riigi ja kohalike omavalitsuste esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus
••erakonna loomiseks võiks piisata 200 liikmest nagu enne 1995. aastat
••kehtestada ülempiir poliitilise reklaami kulule või mahule
••võimaldada asendada valimisteaegne kautsjon teatud hulga toetusallkirjade kogumisega
••langetada valimiskünnis 3%-le
••valimistel jaotada kompensatsioonimandaadid, lähtudes kandidaadile antud toetusest
••võrdsustada üksikkandidaadi valituks osutumise tingimused erakonna nimekirja tingimustega: ta saab mandaadi, kui on kogunud vähemalt 75% lihtkvoodiks vajalikke hääli
••kehtestada valituks osutumise korral kohustus esinduskogus tööle asuda, millest võib loobuda vaid teatud erandjuhtudel
President Toomas Hendrik Ilves on lubanud esitada rahvakogu ettepanekud riigikogule teisipäeval.
