Eesti sõdurid Afganistanis: olukord paraneb, missioon muutub igavamaks
Pärast märtsikuist puhkust Helmandisse naasnud Eesti sõdurid pole nädalaid Camp Bastioni baasist väljas käinud. Eestlased veedavad oma päevad jõusaalis, piljardit mängides ja väljaõpetel, sest afgaanid neid veel appi kutsunud ei ole. Igavama teenistuse eelis on see, et pole kaotusi ning see omakorda näitab Lõuna-Afganistani olukorra paranemist.
Eelmise nädala neljapäeva hommikul umbes kell kaheksa kogunes Camp Bastionis veidi üle saja Eesti sõduri suurde telki, et kuulata külla tulnud välisminister Urmas Paeti. See oli nende jaoks ebatavaliselt vara. Juba kolm nädalat järjest pole neil kohapeal väga palju tegevust olnud. Paet palus naljatledes vabandust, et sõdurid tema pärast nii vara üles ärkama pidid, ja selgitas seejärel tõsiselt, et võitlustegevuse vähesus näitabki kogu Afganistani operatsiooni edukust. See näitab, et afgaani sõdurid saavad ise hakkama.
Üksus Estcoy-15 vahetas eelmised Eesti kaitseväelased välja mullu novembris ja asus seejärel väikesesse Pimoni kontrollpunkti. Seal oli üksusel vaja end patrullimise ja operatsioonidega väejuhtidele tõestada — seda ka tehti. (Nii lõuna-edelapiirkonna juht kui ka otseselt Eesti kontingenti käsutav Helmandi väekoondise juht kiitsid Paetile eestlaste võimekust. Nagu ikka.)
Enne veebruaris Eestisse puhkama naasmist pandi Pimoni baas kinni, piirkond anti afgaani vägedele üle ning puhkuse järel on eestlased olnud Camp Bastionis, kõrbesse ehitatud tohutus linnakus. Seal on neil üles pandud telk-laager, mille kõrval asub jõusaal, suures kogunemistelgis on internetiühendusega arvutid, piljardilaud ning piisavalt eesti- ja ingliskeelseid raamatuid. Suure telgi kõrval laiutab võrkpalliplats, väikese jalutuskäigu kaugusel asuvad mõned poed, itaallaste püsti pandud vabaajakoht, kus näeb õhtuti suurel ekraanil filme ja saab veidi parematel laudadel piljardit toksida.
