Eesti sõdurid Afganistanis: miks varem koju ei tulda?

Kolmapäevases (10.04) Eesti Päevalehes kirjutas Lauri Tankler reportaažis Afganistanist, et olukorra paranedes Afganistanis muutub missioon kaitseväelastele igavamaks.

Sõdurid pole nädalaid Camp Bastioni baasist väljas käinud. Igavama teenistuse eelis on jälle see, et pole kaotusi ning Lõuna-Afganistani olukord näitab paranemismärke. Plaani kohaselt peaksid Eesti väed Afganistanis olema 2014 kevadeni, kui Afganistanis toimuvad presidendivalimised.
Kuid kas olukorra paranemine ei võiks olla ajend Eesti rahuvalvajaid varem koju tooma?

Küsisime, miks ei too Eesti oma vägesid varem Afganistanist tagasi, kui kaitseväelased viimase kuu baasis on olnud ja abi ei näi vaja olevat?

Ants Laaneots: täit kindlust veel ei ole

Erukindral Ants Laaneotsa sõnul tegutsetakse NATO operatsiooniplaani alusel: „See, et baasis rahulik on, võib nii väliselt paista. Afganistanis on NATO väed. See on terviklik üksus, kus ei saa asju ajada nii, et igaüks hakkab omal käel midagi liigutama.

Laaneotsa sõnul on küsimus lisaks selles, et täielikku kindlust veel ei ole [et Afganistani julgeolekuüksused omal käel hakkama saavad]. Neile anti võimalus iseseisvalt operatsioone läbi viia, olles NATO vägede poolt kindlustatud. Praegu ollakse valmis selleks, et kui midagi valesti läheb, minnakse appi.

„Ega päris sõjas ka ei ole nii, et lahingud käivad vahetpidamata. Tihti on nii, et sõdurid istuvad kaevikus või kaitses, või ootavad. Kõike tehakse plaani järgi.”

Aga kas plaane ei kohendata, kui ilmneb, et Afganistani väed saavad omal käel varem hakkama, kui kokkulepped lõppevad?

„Olukorra hindamisega tegelevad luurestruktuurid. Kui vägede vähendamiseks on võimalus, siis kindlasti antakse sellest ka märku." Kuid Laaneotsa sõnul ei tasuks vägede välja viimisega kiirustada. Kõik käib NATO plaanide järgi ja ettevaatlikult, et Afganistani vägesid mitte löögi alla panna.

„Praegu on Afganistani väed palju enesekindlamad, tegutsevad kindlamalt, sest nad teavad, et NATO kindlustab ja toetab. Praegu katsetataksegi, kui Afganistani rahvuslik armee saavutab piisava küpsuse, et nad on iseseisvalt võimelised opereerima, ilmaasjata ei taha sinna keegi ju jääda," selgitab Laaneots. Kuid tema sõnul on meil üks probleem veel – meil on tohutult palju varustust seal.

„Varustuse ära toomine on äärmiselt ebamugav, sest see on transpordiga suhteliselt ligipääsmatu. Eks selle pärast, et tagasi tulemine logistiliselt nii keeruline operatsioon on, hakataksegi tasapisi seda tegema. Meie Estcoy on üks pisikene kruvi keerulises mehanismis, mida hakatakse välja tooma juppide kaupa.”

Urmas Reinsalu: toome väed koju vastutustundlikult

Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on Eesti manööverüksuse kohalolek Afganistanis liitlaste reaalne vajadus, mille aluseks on ISAF-i sõjalised plaanid. „Eesti üksus moodustab suurel kaardil ühe osa liitlaste sõjalisest võimekusest regioonis. Sõdurid on valmisolekus ning ohupilt muutub sesoonselt."

„Eesti toob jalaväekompanii koju vastutustundlikult ja kooskõlastatult liitlastega. Me oleme lubanud saata Afganistani veel kaks rotatsiooni manööverüksuseid – praegu missioonieelsel ettevalmistusel oleva jalaväekompanii Estcoy-16 ja novembris 2013 jalaväekompanii Estcoy-17, mis praeguste plaanide järgi viimaseks Eesti jalaväekompanii rotatsiooniks Lõuna-Afganistanis. Oma jalaväekompanii toome Afganistanist koju 2014. aasta suvel."

Reinsalu sõnul on tõsi, et olukord Afganistanis paraneb. Kõigis piirkondades käib julgeolekuvastutuse üleandmine Afganistani julgeolekujõududele. Seda, et Afganistani julgeolekujõud tulevad oma ülesannetega järjest paremini toime, näitab Reinsalu sõnul ka see, et Eesti sõdurid pole viimasel ajal baasist väljas käinud ja Afganistani üksuseid toetama pidanud.
„Samas on riskid jäänud, Afganistani riigi üldine jätkusuutlikkus on endiselt ohustatud korruptsiooni, mässuliste tegevuse ja riigiaparaadi nõrkuse tõttu," lisab ta.

„Meie laiem eesmärk koos rahvusvahelise kogukonnaga on presidendi ja kohalike omavalitsuse valimiste edukas läbiviimine 5. aprillil 2014. ISAF, mille koosseisus Eesti üksus teenib, peab toetama Afganistani julgeolekujõude turvalisuse tagamiseks enne valimisi ja valimiste ajal. Seega on eestlaste kohalolu Afganistanis lähima aasta jooksul kindlasti vajalik.”

Kaitseminister lubab, et Eesti toob oma sõdurid koju niipea kui võimalik, aga mitte enne kui töö on tehtud.

Mati Raidma: kohalolek omab suurt tähtsust

Riigikaitse komisjooni esimees Mati Raidma sõnul tegutsetakse väljumisstrateegia põhjal ja umbes aasta pärast on ka see raske missioon Eesti kaitseväele suures osas lõppenud. „Rahvusvahelise julgeoleku tagamine ja elamis-ja arenguvõimelise keskkonna loomine ei tähenda sugugi pidevat ringi käimist ja tulistamist. Ka kohalolu kui selline omab väga suurt tähtsust," selgitab Raidma.

„Kui vaadata rahuvalve kontseptsiooni laiemalt, siis need missioonid ongi sellised, kus alati ei ole aktiivset tegevust. Kohalolek suuresti ongi tekitanud selle olukorra, kus ei ole sõjategevust.
Loodame tõesti, et ka viimane aasta läheb Afganistani võimekuse arendamine annab kõigile võimaluse lahkuda. Täna on intsidentide lahendamine antud Afganistani jõudude kätte. Me oleme seal tagamaks seljatagust ja olemaks rahugarantiiks. Põhieesmärk on Afganistani relvajõudude võimekuse tagamine. Afganistani julgeolekujõududel on ju soov olla ise oma riigi peremees.
Selge see, et mingid terroriaktid võivad veel toimuda, seda oleme Iraagi näitel kogenud, aga nad peavad ise hakkama saama, kui nad tahavad ise peremehed olla.”

Kas pole ohtu, et kümme aastat NATO kaitset on tekitanud olukorra, kus välisvägede riigist lahkumisel võib olukord otsemaid teravneda?

„Selle üle ei tasuks ülemäära murelik olla. Kui välisvägede välja viimist oleks tehtud ühe aasta vältel, siis küll. Kogu üleandmise protsess on kestnud aastaid ja olnud süstemaatiline. See annabki alust loota. Väljaõppe- ja julgeolekutugi jääb ikka alles, kuid enda väed viime välja 2014.”

Sven Mikser: julgeolekuvastutuse üleandmine on järk-järguline protsess

Riigikogu väliskomisjoni liige Sven Mikseri (SDE) sõnul lahkumisstrateegia Afganistanist on rajatud eeldusele, et Afganistani julgeolekujõud on valmis ja võimelised võtma enda peale vastutuse julgeoleku tagamise eest kogu riigis. 

„Julgeolekuvastutuse üleandmine on järk-järguline protsess. Esmalt kaasatakse ISAF-i operatsioonidesse ka Afganistani julgeolekujõudude võitlejad, seejärel antakse ühiste operatsioonide juhtimine Afganistani julgeolekujõududele. Lõpuks võtavad Afganistani jõud täisvastutuse ja ISAF-i võitlejad on valmisolekus neid vajadusel toetada. Alles siis, kui kõik need faasid on edukalt läbitud, saavad ISAF-i üksused lahkuda. Aga ka pärast on rahvusvahelise kogukonna osalus Afganistani julgeolekujõudude toetamisel, varustamisel ja finantseerimisel veel pika aja jooksul vajalik."

„On mõistlik, et kõik Afganistani operatsiooni panustajariigid lahkuvad plaanipäraselt ja kokku lepitud tempos. See, et Eesti kaitseväelased viibivad hetkel enamasti baasis keskendudes väljaõppele, on kahtlemata positiivne, kuna nii on oht nende elule ja tervisele märksa väiksem kui patrullis käies."